Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Eesti taasiseseisvumise algusest on meie kogudusi toetanud Saksamaal asuv

27.10.2006 | | Rubriik: Kirikuelu

abiorganisatsioon Gustav-Adolf-Werk (GAW), mis järgmisel aastal tähistab oma 175. aastapäeva.

Ettevalmistused pidulikuks aastaks käivad täie hooga. Et EELK on üks GAWi partnerkirikutest, teeme lehena omalt poolt seda, mis partnerile kohane – kirjutame nendest ja nende tegemistest.

Gustav-Adolf-Werk

* on vanim evangeelne abiorganisatsioon Saksamaal, rajatud 1832 Leipzigis;

*l toetab religioosseid vähemusi maailmas. Partneriteks on protestantlikud kirikud Euroopas, Ladina-Ameerikas ning Kesk-Aasias;

* aitab koguduste ülesehituse juures, majade renoveerimisel, kirikute ja koguduseruumide ostu ja ehituse juures, koguduste sotsiaal-diakooniliste ja missionaarsete ülesannete täitmisel, kiriku kaastöötajate koolitusel;

* koosneb 25 peagrupist üle Saksamaa, lisaks on GAWil 17 naisgruppi;

*l on Eestisse saatnud üle 450 000 euro, sh hoonete ja autode ostuks ning kirjanduse heaks;

* GAW stipendiumiga on Leipzigis teoloogiat õppinud Lea Jants-Ylönen, Katrin-Helena Melder, Kristel Niidu, Kristel Neitsov, Kristjan Luhamets ja Diina Tuulik;

l annab neli korda aastas välja ajakirja, kus käsitletakse partnerkirikute tegemisi.

 

 

 

Mida tähendab teie jaoks GAW 175?

Dr. dr. h.c. Wilhelm Hüffmeier, GAWi president:

Pastori pojana tunnen GAWi nime juba lapseeast, selle tõeline tähendus jõudis teadvusse aga alles siis, kui 1970. aastatel elasin Brasiilia diasporaas ja Sćo Leopoldo teoloogiakõrgkoolis Uue Testamendi aineid õpetasin. Igas evangeelses koguduses Brasiilias oli GAW juba olnud ja endast õnnistusrikka jälje jätnud: stipendiumide, koolide ja kirikute ehitamise kaudu, rajades kogudusi ning tehes misjonitööd.

Põhjus, miks ma Gustav-Adolf-Werki tööd armastan ja toetan, on seotud just minu tööga Brasiilias. Esiteks seetõttu, et seal arendatakse teoloogia- ja diakooniaõppe keskusi ning suundi, teisalt toetatakse projekte, mis leevendavad inimeste esmast häda.

Mõtlen näiteks Centro Femininole Novo Hamburgos Lõuna-Brasiilias, kus juba üle 25 aasta pakutakse tulevastele emadele enne lapse sündi ja kaks kuud pärast seda peavarju ning abi tööotsingutel. Selline abi võib käia vaid käsikäes selgitustöö ja sotsiaalse vastutusega. Oleme siin evangeelsetele kirikutele toeks.

Noorte- ja diakooniakeskuste finantseerimine Slovakkias ja Rumeenias või kirikute ja kogudusemajade korrastamine Baltikumis näitab seda. Kirikus aga loob evangeeliumi valgus rohkem vastutustunnet kaasinimeste suhtes. Sest «üks kristlane ei ela mitte iseeneses, vaid Kristuses ja oma lähedastes» (M. Luther).

Kas GAWi 175. juubeliaastal võidetakse vastuolu pealiskaudse GAWi nime tundmise ja tema tegeliku tähenduse vahel? Reisid diasporaasse võiksid vastuolu vähendada. Berliinist käiski suvel suur grupp Baltimaadesse. Kohapeal tajub inimene kõige paremini, mida tähendab GAWi töö.

 

Dr. dr. h.c. Wilhelm Hüffmeier
Dr. dr. h.c. Wilhelm Hüffmeier

 

 


Oleme ennast tõestanud

Hans Schmidt, GAWi peasekretär 

Juba 175 aastat on Gustav-Adolf-Werki juhtlause Gl  6:10: «Tehkem head kõikidele, eriti aga usukaaslastele.» Kogemus ütleb, et töö Jumalas ja usus ühendab, seega on see motoks ka meie juubeliaastal.

175aastane GAW on vanim kiriklik abiorganisatsioon Saksa evangeelses kirikus. Võime olla tänulikud projektide, diasporaa-abi, usukaaslaste ja evangeelsete vähemuste toetamise ning usalduse eest. 

2007. a sündmused

Tahame juubeliaastal 2007 uusi impulsse seada ja avalikkuse tähelepanu pälvida. Oma teoloogilist suunda tutvustame Halle-Wittenbergi ülikoolis teoloogianädalal, mis viiakse läbi koostöös teaduskonna, Martin-Luther-Bundi ja GAWiga. Sellele järgnevad plokkseminarid Leipzigi ülikooli teoloogiateaduskonnaga. GAW on alati valmis koos teistega seadma ühiseid sihte ja nendeni jõudma. 

Aprillis kutsub GAW külla Euroopa protestantlike muuseumide esindajad. Kohtutakse Lützenis, kuhu on jälje jätnud kuningas Gustav II Adolf. Ekskursioone tehakse Zerbsti, Naumburgi,  Merseburgi ja teistesse kohtadesse, mis on seotud reformatsiooniga. See peaks diasporaatööd uuel moel inspireerima.

Juunis tähistame piduliku motetiettekandega Leipzigi Thomase kirikus koos Thomaner-kooriga GAWi rajaja Christian Großmanni 150. surma-aastapäeva, mille puhuks antakse välja mälestusraamat. See oleks kolmandaks impulsiks.

Juubeliaasta saavutab kõrgpunkti ajavahemikul reformatsioonipäevast 6. novembrini. 31. oktoobril peame Wittenbergis sealse koguduse ja külalistega reformatsioonipäeva jumalateenistuse, mis kantakse üle Saksa esimeses telekanalis. Siis kanduvad üritused Wittenbergist Lützenisse, Lutheri reformatsioonist selle kaitsja, Rootsi kuninga Gustav II Adolfi juurde.

Sellega loodame avalikkusele teadvustada meie panust diasporaatöös ning leida tublisid vabatahtlikke kaastöölisi.

1,75 miljonit eurot toetusteks

Juubliaastasse oleme püüdnud kaasata juhtivaid tegelasi. Kutsusime Rootsi kuninganna Silvia juubeliaasta patrooniks, oma nõusoleku on andnud Leipzigi linnapea – selles linnas rajati GAW. President Köhler ütles patroonikohast küll ära, ent näitas siiski üles huvi osaleda mõnel üritusel. Loodame loomulikult oma üritustel näha palju külalisi piiskopkondadest ja partnerkirikutest.

Kui meie plaanid õnnestuvad, siis saame oktoobris-novembris suure tähelepanu osaliseks. Seda ka 175 jumalateenistusel erinevates kirikutes ning 1,75 miljoni euroga, mis on projektkataloogis järgmisel aastal toetusteks lubatud. See on kõrge siht ning loodame leida uusi annetajaid; partnerkirikud saavad siin võimaluste piires kaasa aidata.

Evangeelsete vähemuste kaitsjana on GAW end 175 aasta jooksul tõestanud. Koos partneritega saame olla veelgi mõjuvamad ning tegutseda kristlaskonna hüvanguks, lepituseks ja kogu loodu rõõmuks.

Jah, 2007 tuleb eriline aasta, mis on meie tööle uueks tõukejõuks. Sellele aitavad kaasa üritused, mis kogu pidulikkuse juures jäävad meie kui diasporaaühingu rahalistesse raamidesse, toonitades seda enam põhieesmärki jagada diasporaas vaimulikku sõna ja materiaalset toetust.

Hans Schmidt
Hans Schmidt

 

 

 


Südamega tehtud otsused

Põhja-Saksa linnakesest Schönböckenist paistavad paljud asjad teisiti kui suurtest keskustest. See sai selgeks, kui ajasin juttu Põhja-Elbe kiriku Gustav Adolf-Werki peagrupi eesistuja Uwe Haberlandi ning juhatuse liikme Friedrich Wackernageliga. 

Põhja-Elbe peagrupil on 15 aasta jooksul tekkinud head kontaktid Baltikumiga ja pastor Haberland hoolitseb, et need ka hoitud saaks – ta sõidab mitu korda aastas kohale ja kohtub inimestega.

«Gustav-Adolf-Werk on maades, kuhu meie toetus läheb, enam tuntud ja hinnatud kui kodumaal,» räägib Haberland. «Ladina-Ameerikas avataks kohe iga uks, kui ütled, et tuled GAWist.» Kuid Schleswig-Holsteinis arvatakse tema sõnul: «Ah, see vana sõjakangelane, kes kaitseb mõõgaga evangeelset usku!»

Kohtumine inimesega

«Parem on tutvustada end tegevuse kaudu,» ütleb Haberland. Et kogudused saaksid üksteisel külas käia, üksteise juures elada ning koos jumalateenistusi pidada – see on olnud GAWi mõte algusest peale. «Üheskoos vaatamisväärsusi imetleda – see ei ühenda veel inimesi, ühised vaimsed väärtused aga küll,» lisab Wackernagel.

Esimene kontakt Baltikumiga tekkis GAWil baltisakslaste kaudu, kes püüdsid kodumaaga suhteid hoida. Siis tuli aeg, mil sõlmiti ametlikud partnerlussuhted. «Raha ei ole siin number üks, vaid suhtlus,» märgib Haberland. Nii on alguse saanud paljude sõprus. «Kui kontaktid seisnevad ainult pangakontos, siis kaovad need varsti,» märgib Wackernagel.

Diasporaa siin ja seal

Järgmisel aastal plaanib Saksa vanim abiorganisatsioon end laiemalt tutvustada. Kavas on 175 jumalateenistust tuntud pastorite ja teoloogidega. «Kõige tähtsam on siiski, et oma silmaga nähtaks diasporaa olukorda,» seletab Haberland.

Sellel aastal sõidetakse Bornhövedist väikese grupiga nädalaks Klaipedasse. Aga järgmisel aastal miks mitte Eestisse, arutleb Haberland. «Paljudele on idablokk senini Venemaa,» põhjendab ta sõitude vajalikkust.

«Eesti haritud noorus on paljutõotav, aga mitte väga kiriklik,» arvab Wackernagel. «Pärast tormakat kirikussetungi on tee kiiresti teise suuna võtnud,» muretseb ta ja tunnistab, et sel puhul ei saa ka GAW nii palju aidata, kui tahaks. «Tekkinud olukorra peab EELK oma jõududega lahendama.»

Südame asi

Uwe Haberland istub Põhja-Elbe kirikus mitmes komisjonis. «Mind vihastab, et kõrgemal tasemel suheldakse ainult omavahel ega tulda mõttele osaleda jumalateenistusel kuskil külakirikus,» ütleb ta. «Sellepärast olen eriti rõõmus, et GAWi kaudu kogen isiklikku kontakti ja näen, kust tuleb inimeste tugevus ja usk.»

«Kirikuvalitsuses ei tehta südamega otsuseid,» väidab ka Wackernagel. «Kuid just seda teeb GAW läbi peagruppide.» Gustav-Adolf-Werk võib tema sõnul kõlada ürgvanalt, kuid kannab evangeelse kiriku algusaegade mõtet – teenida inimest. GAW teadvustab protestantliku kiriku identiteeti ega räägi üldisest kristlusest. «Tahame luterlikku pärandit edasi anda,» ütleb Wackernagel.

Friedrich Wackernagel
Friedrich Wackernagel

Uwe Haberland
Uwe Haberland

 

Mida on uut «vanas» GAWis?

Maaja Pauska, GAWi pressisekretär:

Mida enam ma selle üle mõtlen, seda selgemaks saab, et 175aastases organisatsioonis niisama lihtsalt midagi uut ei leia. Nii vanad nagu me oleme, on meil teisigi juubeleid pidada olnud: 100 aastat laste- ja noorteannetustööd, 75 aastat Franz-Rendtorff-Haus´i (GAWi keskus asub Franz-Rendtorff-Hausis Leipzigis – toim.). Selliste juubelite puhul loetakse ikka jälle vanu kirjatükke ja trükiseid ning igasuguste huvitavate faktide kõrval torkab silma, et siin päikese all ei ole midagi uut.

Kõik mured, probleemid ja rõõmud on juba kunagi varemgi olnud. Mõni repliik 19. sajandi lõpu saadikutekogust moodsamasse keelde panduna kõlaks meie 21. sajandi alguse saadikutekogul sama aktuaalselt. Kui kaua kanti 20. sajandi 1920ndatel aastatel teoloogiatudengite maja (Franz-Rendtorff-Haus) ehitamise ideed. Aga raha ei olnud … ja siis suudeti vajalik summa siiski kokku saada.

Muutunud on palju. Oluline osa on seotud tehnika arenguga. Puutume väga palju kokku maailma otsadega:  Punta Arenas on Tšiili lõunatipus ja Vladivostok maakera teisel küljel. Internet, e-post ja paranenud telefoniside toovad need kogudused meile lähedale, uudised levivad kiiresti.

Muutunud on töökeskkond. Saksa piiskopkonnad ei kasva ja koguduste majanduslikud võimalused kahanevad. See muudab annetuste kogumise raskemaks, aga teisest küljest hakkavad siinsed inimesed võib-olla paremini mõistma, mida diasporaa tähendab.

Muutunud on suhtumine usuküsimustesse. Seal, kus varem erinevustest üle vaadati ja sarnasust otsiti, otsitakse praegu erinevusi ja kohti, kuhu piiri tõmmata, seda nii Saksamaal kui partnerkirikutes.

Aga uut ja muutunut otsida ei ole tähtis. Kui oled 175 aastat vana, oled õppinud, et mõni asi, mis end tähtsana näitab, on kulutuli. Tähtis on usaldus, usaldusväärsus, pikk meel ning kannatlikkus. On kogudusi, mida Gustav-Adolf-Werk on toetanud kolmel sajandil. Kui vaja, teeme seda ka neljandal.

Maaja Pauska
Maaja Pauska

 

 

Põhja-Elbe kiriku peagruppi kuuluvad Schleswig-Holsteini ja Hamburgi liidumaad.

Peagrupid on iseseisvad organisatsioonid, kuid Leipzigis asub katusorganisatsioon – keskus. Peagrupid annavad keskusele peamise hulga korjandustest, millega eelarveliselt täidetakse keskuse lubatud toetusi. Lisaks on peagruppidel eelarve, mida kasutatakse oma äranägemise järgi.

Põhja-Elbe GAWil on ka stipendiumiprogramm: juba 20 aastat on nad saatnud noori teolooge tööle diasporaakogudustesse kogemusi omandama. Paljud nende hulgast on praegu GAWi piirkondlikus juhatuses. Kõik peagruppide kaastöötajad on vabatahtlikud, vaid keskuses Leipzigis on palgalised töötajad.

GAWi keskus Leipzigis ei ole ainult rahalise abi andja, vaid sealt saavad protestantlikud kirikud vaimulikku tuge. Leipzig on koht, kus protestantlikku pärandit teadlikult alal hoitakse ning järgmistele põlvkondadele edasi antakse.

GAWi lehekülje koostanud

Kristel Neitsov

Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega ole mult ära võtnud oma heldust! (Ps 66:20)