Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Eesti religioosne maastik, 6

/ Autor: / Rubriik: Järjejutt / Number:  /

(Algus EK nr 10, 07.03.)

See on ka valdkond, kus Maavalla Koda on leidnud suhteliselt suurel hulgal toetajaid. Tulles tagasi 2000. aasta rahvaloenduse juurde, siis selle käigus seostas end taara- või maausu traditsiooniga 1058 inimest, kuigi Koja aktiivsete liikmete hulk on piirdunud paarisaja inimesega. Selliselt meenutab olukord paljuski Eesti elanike seost teiste usuliste traditsioonidega. Samas tuleb tunnustada Maavalla Koja rolli n-ö ühiskondliku valvurina religiooni puudutavates küsimustes ning võimalike kitsaskohtade teadvustamises.

Lisaks Maavalla Kojale tegutseb Eestis kolm taarausuliste ühendust, kuid need on laiemas kontekstis praktiliselt nähtamatud.

Olukord ja tulevik

Püüdes kokku võtta Eesti usulist maastikku, tuleb tõdeda selle kirjusust, kuigi valdavaks on kaks suuremat traditsiooni: luterlus ja õigeusklikkus. Hoolimata olukorrast, kus end ühe või teise usulise traditsiooniga seostab veidi alla ühe kolmandiku elanikkonnast ning kus usuliste ühenduste liikmeskond on veelgi tagasihoidlikum, ei saa unustada seda, et usulised ühendused, eelkõige aga suuremad neist, on ühtlasi suuremateks kodanikuühendusteks Eestis. Kui puudutada teemat usuliste ühenduste mõjust Eesti ühiskonnale tervikuna, siis ilmselt puudub ühene ja lihtne vastus. See mõju ja tähendus sõltub olukorrast – ühiskonna kriisisituatsioonides tähtsustuvad religioossed institutsioonid. Seda võis täheldada veidi vähem kui kakskümmend aastat tagasi Eesti taasiseseisvumise protsessis, samuti parvlaeva Estonia hukkumise järgsel perioodil.

Sekulaarse riigi suhe usulistesse ühendustesse on alati pragmaatiline. On teatud ühishuvid, mille nimel toimib koostöö riiklikul, linna või maakondlikul tasandil. Nendeks huvideks võivad olla sotsiaaltöö, rehabilitatsioon jne, aga samuti ajalooliste sakraalobjektide kaitse. Usuliste ühenduste kaasamine antud valdkondades on problemaatiline kõikides riikides, kus religioossed ja riiklikud institutsioonid eksisteerivad teineteisest lahusolevana. See, et riigi ja näiteks Eesti Kirikute Nõukogu ühishuvide protokoll ja sellest lähtuvad tegevused saavad ühiskonnas kriitika osaliseks, ei ole midagi Eestile isepärast. Samamoodi leidis Ameerika Ühendriikides laialdast kriitikat president George W. Bushi nn faith-based initiative programm, mis võimaldas usulistel ühendustel osaleda riiklikult finantseeritavate sotsiaalprogrammide täitmisel ning mida kriitikud nägid riigi ja religiooni lahutatuse põhimõtte rikkumisena.

Vaadates aga olukorrale n-ö reakodaniku seisukohast, siis on meie usuline maastik kirev, aga samas rahulik nagu varasügisene loodus. Tundub, et suured muutused on seljataga. Ning sellisena peegeldab usumaastik ühiskonda laiemalt – mingis mõttes ollakse jõutud teatud stabiilsuse ajajärku. Milliseks kujuneb Eesti usumaastik järgnevatel aastakümnetel, selgub tulevikus.

Hetkeolukorrast vaadatuna võib suurimaid muutusi kogeda evangeelne luterlik kirik ning seda oma liikmeskonna vananemise tõttu. Millised võivad olla selle protsessi tagajärjed laiemalt, on raske praegu hinnata, kuid kahtlemata ei tuleks seda küsimust pikemas perspektiivis tähelepanuta jätta.

(Lõpp.)

Ringo Ringvee

Artikkel peegeldab autori isiklikke vaateid.

 

 

Eestis registreeritud kirikuid, koguduste liite ja üksikkogudusi

Kirikud

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik – 164 kogudust

Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik – 55

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik – 30 + 1 stavropigiaalne naisklooster (ei kuulu MPEÕK-i)

Eesti Metodisti Kirik – 26

Eesti Kristlik Nelipühi Kirik – 26

Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik – 4

Eesti Karismaatiline Osaduskirik – 4

Rooma-Katoliku Kiriku Apostellik Administratuur Eestis – 8 + Ukraina Kreeka-Katoliku Kiriku Kolmekäelise Jumalaema Kogudus Tallinnas; 1 munga- ja 5 nunnakloostrit

Eesti Uusapostlik Kirik – 3

Koguduste liidud

Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit – 83

Adventistide Koguduste Eesti Liit – 19

Eesti Evangeeliumi Kristlaste Nelipühilaste Koguduste Liit – 3

Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liit – 6

Eesti Vanausuliste Koguduste Liit – 8

Eesti Kristlike Vabakoguduste Liit – 7 (Elu Sõna)

Eesti Jehoova Tunnistajate Koguduste Liit – 11

Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda – 4 koda

Eesti Baha’i Koguduste Liit – 4

66 üksikkogudust, sh:

Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku Eesti Kogudus, Eesti Juudiusu Kogudus, Eesti Islami Kogudus, Eesti Muhameedlaste Sunniitide Kogudus, Krishna Teadvuse Eesti Kogudus, Tiibeti Budismi Nyingma Eesti Kogudus, Eesti Budistlik Kogudus, Drikung Kagyu Ratna Shri Keskus, Kogudus Päikese Hiis, Kogudus Tarbatu Hiis, Eesti Evangeelne Vennastekogudus, Eesti Evangeeliumi Vennasteühing, Eesti Kristlik Ühinemise Kogudus, Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse Kogudus

Allikas: Siseministeeriumi kodulehekülg Internetis, seisuga 01.12.2006.