Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Eesti religioosne maastik, 5

06.04.2007 | | Rubriik: Järjejutt

(Algus EK nr 10, 07.03.)

Islam ja teised rahvusreligioonid

Jälgides Eesti avalikkuses islamiga seonduvaid meediauudiseid ning üldarusaamu, võiks arvata, et Eestis puudub islami kogukond ning siinseil inimestel puuduvad isiklikud kontaktid antud traditsiooni esindajatega. Kuna islamiga seonduvate uudiste foon on pärast 11. septembri sündmusi aastal 2001 olnud läänemaailmas valdavalt negatiivne, siis on arusaadavad ka siinse islami kogukonna n-ö madala profiili hoidmise põhjused. Samas on islamil oma kindel koht rahvusliku religioonina tatarlaste ja teiste ajalooliselt islami usku vähemusrahvaste seas. Ligikaudu poolteisetuhandeline islami kogukond, mis on suurimaks mittekristlikuks uskkonnaks Eestis, kuulub valdavalt Eesti Islami Kogudusse, mille juured asuvad juba 18.–19. sajandis, kui siin kujunes arvestatav tatari kogukond.

Lisaks islami kogudusele tegutseb ka väikesearvuline Eesti Muhameedlaste Sunniitide Kogudus. Nii nagu teistegi rahvaste – näiteks juutide ja armeenlaste – rahvusreligioonide puhul, on siingi keerukas eristada teineteisest religiooni ja kultuuri aspekte. Kahtlemata on pärast 2001. aasta New Yorgi ja sellele järgnenud sündmusi ka siinsel islami kogukonnal seisnud ees raske ülesanne muuta tekkinud negatiivseid stereotüüpe ning pakkuda omapoolset informatsiooni oma usu ja kultuuri kohta.

Samasugune rahvuslike usu- ja kultuuritraditsioonide sümbioos on tähelepandav ka Eesti juudi kogukonna juures. Juudi kogukonna usuelu elavdamisel saab kindlasti oluliseks sünagoogi avamine käesoleval aastal.

Budism

Rääkides budismist Eestis, tuleks alustada vend Vahindrast ehk paljasjalgsest Tõnissonist, kuid piirdugem lähiajalooga. Puudutades budismi Eestis, on üllatavaks üks vastuolu – kui Eestis tegutsevad budistlikud usulised ühendused on suhteliselt väikese liikmeskonnaga, siis samas on suhteliselt suur end budismiga seostavate inimeste hulk. Nii oli 2000. aasta rahvaloenduse andmetel Eestis 622 end budistina määratlenud inimest.

Lisaks usuliste ühendustena registreeritud Tiibeti Budismi Nyingma Eesti Kogudusele ja Eesti Budistlikule Kogudusele Drikung Kagyu Ratna Shri Keskusele, on siin aktiivselt tegev ka mittetulundusühinguna registreeritud Lääne Budistliku Vennaskonna Sõbrad. Nii nagu katoliku kiriku traditsiooni nähtavus Eesti avalikus kultuuriruumis on olnud sõltuv intellektuaalide seostest antud kirikuga, on sarnane olukord ka budismi puhul. Niihästi heliloojate Peeter Vähi kui ka Sven Grünbergi tegevus budistliku kultuuri tutvustamisel, aga samuti Linnart Mälli kui budoloogi tegevus on aidanud kujundada budismist väga soodsa kuvandi, millele on oma osa andnud ka XIV dalai laama külaskäigud Eestisse ning tiibeti rahva kannatusi täis lähiajalugu, millega eestlased on end samastanud. Tähelepanuta ei tasuks jätta ka asjaolu, et XIV dalai laama on üheks enam tõlgitud välisautoriks Eesti raamatuturul.

Hinduism

Pöörates pilgu ida traditsioonidele, ei saa vaadata mööda 1966. aastal läänemaailma jõudnud Hare Krishna liikumisest. Eestis esindab seda hindu traditsiooni üht aspekti Krishna Teadvuse Eesti Kogudus. Krishna liikumine on Eestis olnud juba nõukogude perioodist alates ning on aja jooksul kogenud mitmesuguseid muutusi. Nii nagu eelnevalt mainitud traditsioonide puhul, on sellegi liikumise juures oluliseks isikud, kes on tuntud ka väljaspool religioosset konteksti. Üheks selliseks oluliseks isikuks on olnud Arne Lauri, religioosse nimega Ard�una, kes antud traditsiooni karismaatilise eeskõnelejana on leidnud piisavalt positiivset tähelepanu meedialt.

India-pärastest religioonidest kõneledes ei saa mööda vaadata ka erinevatest jooga-rühmadest, sest mitte kõik jooga-rühmad ei tegele joogaga kui tervisespordiga, vaid kui vaimse distsipliiniga. Selles kontekstis tuleb märkida näiteks Lilleoru «Mina-koolituskeskust», kus teostatakse erinevaid jooga-praktikaid, kuigi keskseks on Babaji kriya-jooga. Lilleoru keskus on huvitav eksperiment, kus ühendatakse alternatiivseid elu- ja mõtteviise. Milline saab olema selle kogukonna tulevik, näitab jällegi aeg. Sarnaselt eelmainitud traditsioonidega on ka Lilleoru tähendus Eesti alternatiivsele vaimu- ja usuelule suurem, kui selle liikmeskond annaks alust arvata – põhjuseks taas muudel elualadel prominentsete isikute seotus antud kogukonnaga.

Taara- ja maausk

Viimaste aastate jooksul on Eesti usuelus jõuliselt esile tõusnud Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda. Esiletõusu põhjuseks avalikkuses on olnud terav kriitika riigi religioonipoliitika suhtes, mida on nähtud kristlikke kirikuid soosivana ning mitte-kristlikke traditsioone diskrimineerivana. Kriitika alla on sattunud kaplaniteenistus kaitseväes, religiooniõpetus, aga ka teised valdkonnad, kus puutuvad kokku riik ja religioon ning riik teeb koostööd kristlike usuliste ühendustega. Maavalla Koja teravdatud tähelepanu all on samuti olnud traditsiooniliste looduslike pühapaikade (näit hiied, hiiemäed jm) kaitse, mis kinnisvara- või muu arendustegevuse tõttu on sattunud hävimisohtu.

(Järgneb.)

Ringo Ringvee

Artikkel peegeldab autori isiklikke vaateid.

Üks kommentaar artiklile “Eesti religioosne maastik, 5”

  1. Külaline ütleb:

    Lp. toimetaja!

    Millal ilmub siin rubriigis #3?

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)