Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Eesti religioosne maastik, 2

16.03.2007 | | Rubriik: Järjejutt

(Algus EK nr 10, 07.03.)

Mõnikord peegeldab koguduste arv aga koguduste liidu administreerimiseks leitud optimaalset lahendust. Selliseks näiteks on Eesti Jehoova Tunnistajate Koguduste Liit (EJTKL), mille moodustavad neli kogudust. Väga pikal perioodil kuulus nimetatud liitu 11 kogudust. Samas võib infotelefonist 1182 saada andmeid 22 koguduse kohta ning Jehoova tunnistajate 2005. aasta rahvusvahelist tegevust kajastava aastaraamatu kohaselt tegutseb Eestis 49 kogudust.2 Sarnane on olukord Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Eesti Kogudusega, kes lisaks Tallinnale on tegev Tartus, Pärnus ja Narvas.3

Nagu eespool mainitud, jäävad sellisest n-ö ametlikust statistikast väljapoole usulised rühmad, kes ei ole end registreerinud juriidilise isikuna või tegutsevad hariliku mittetulundusühinguna.

Usuliste ühenduste liikmeskonnast

Viimase tosina aasta jooksul on Eestis läbi viidud mitu religiooni küsimusi puudutavat uuringut. Suuremad usulised ühendused avaldavad iga-aastaselt arvandmeid oma liikmeskonna kohta, kuid need ei ole omavahel võrreldavad, kuna liikmeskonda loetakse erinevates traditsioonides erinevalt.

Nii räägitakse evangeelses luterlikus kirikus liikmetest ja annetajaliikmetest. Aastal 2005 oli viimaseid liikmeskonnast üks neljandik. Mõnes kiriklikus traditsioonis antakse liikmeskonna arv tuletuslikult suurematel usupühadel jumalateenistustest osavõtjate arvu järgi. Selle tulemusena on mõne kiriku liikmeskonna arvu kõikuvus 50 000 liikme ringis. Samas loetakse Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu liikmeks koguduse täisealisi liikmeid.

Oma liikmeskonna arvukuse on kogu maailmas täpselt fikseerinud jehoovatunnistajad. Eesti ei ole siin erandiks – 1999. aasta detsembris esitatud sellekohasele küsimusele vastas EJTKL, et Eestis on 3846 jehoovatunnistajat ning 2000. aasta aprillis läbiviidud rahvaloenduse kohaselt oli Eestis 3823 end jehoovatunnistajaks nimetanud inimest.4 Mitte ükski teine usuline ühendus ei ole suutnud oma liikmeskonda nõnda täpselt hinnata.

Kõige enam tegelikkusele vastavaks andmestikuks, mis puudutab Eesti elanikkonna suhtumist religiooni ja usku, pärineb 2000. aasta rahvaloendusest. Selle loenduse andmed on mõjutanud mh usuliste ühenduste poolt antavat liikmeskonna statistikat. 5 Samas ei peegelda rahvaloenduse andmed usuliste ühenduste formaalset liikmeskonda.

Uskkondadest usulisel maastikul

Kirjeldada uskkondi usulisel maastikul on sarnane näiteks taimestiku kirjeldamisele loodusmaastikul. 2000. aasta rahvaloenduse andmeil pidas Eesti elanikkonnast end mõne usulise traditsiooni järgijaks veidi alla 30% üle 15aastastest inimestest.

Suurima usulise rühma moodustavad kristlased – ligikaudu 98% Eesti elanikest, kes loeb end mõne usulise traditsiooni järgijaks, peab end kristlaseks. Viimaste seast kerkivad esile kaks traditsiooni ning nii võib tõdeda, et Hans Hanseni 2002. aastal ilmunud raamatu pealkiri «Luterlased, õigeusklikud ja teised» iseloomustab üsna hästi Eesti usulist olukorda. Luterlased ja õigeusklikud moodustavad 90% end mõne usu järgijaks pidavatest inimestest. Nagu mujalgi Euroopas, on kristlikud kirikud siiani suurimateks kodanikuühendusteks ka Eestis.

Luterlased

Kristlike usuliste ühenduste seast on traditsiooniliselt peetud suurimaks ja mõjukaimaks kirikuks Eesti Evangeelset Luterlikku Kirikut. Luterliku traditsiooniga seostas end 2000. aasta rahvaloenduse kohaselt 13,57% elanikkonnast, 46% kindlat usku tunnistavatest inimestest.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku koguduste võrgustik katab praktiliselt kogu Eesti territooriumi ning evangeelset luterlikku kirikut on erinevatel ajaperioodidel (vaikiv ajastu, nõukogude periood, taasiseseisvumise protsess) samastatud ka enim eestlaste rahvustundega. Rahvuslik moment on evangeelses luterlikus kirikus olemas kahtlemata tänaseni, sest ligikaudu 96% end luterlastena määratlevatest inimestest on eestlased.

_____________________

2 Jehoova tunnistajate aastaraamat 2006. New York: Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc. Lk 33.

3 http://www.jeesusekristusekirik.ee/kogudused_eestis.html

4 2000. aasta rahvaloenduse andmete võrdluseks võib vaadata, millisena nägid samal ajal oma liikmeskonna suurust usulised ühendused ise, vt Au & Ringvee 2000, 139–141.

5 Tähelepanuväärseks antud kontekstis on näiteks roomakatoliku kiriku juhtum, kus rahvaloenduse andmete tõlgendamine oma kiriku liikmeskonnaga on nähtav Eesti Kirikute Nõukogu poolt esitatud statistikas. Nii avaldas EKN 2002. aasta tegevusaruandes rooma-katoliku kiriku liikmeskonna arvnäiduna 4000 liiget (EKN 2003, 4), 2003. aasta EKN tegevusaruandes, mis ilmus peale rahvastikuloenduse tulemuste avaldamist, esitati kaks numbrit: 3500 aktiivset ja rahvastiku loenduse järgi 5745 liiget (EKN 2004, 6). Järgmistel aastatel ongi viimane number jäänud liikmeskonna arvuks (EKN 2005, EKN 2006).

(Järgneb.)

Ringo Ringvee

Artikkel peegeldab autori isiklikke vaateid.

2 Kommentaari artiklile “Eesti religioosne maastik, 2”

  1. Külaline ütles:

    roomakatoliiklaste puhul on probleemiks ka see, kui paljud neist on neokatehumenaalid ja kui paljud oopusdeilased, kes käituvad katoliku kirikus nii nagu vähkkasvaja inimese organismis.

  2. Külaline ütles:

    See rahvaloenduse küsimus, et millist usku pooldate, oli ikka täiesti küündimatu. Mu luterlasest ema , koguduseliige (Stalini aegne inimene) keeldus vastamast, isa samuti, küll muudel põhjustel (tal polnud vist konkreetse kogudusega sotid selged). Mina siis ainsana vastasin, kuigi mulle meeldib katoliiklus …

Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja! (Sk 9:9)