Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Eesti rahva ja maa auks

05.10.2016 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga

Majesteetlik ja võimas, seisab ERMi näitustemaja Raadi väljadel. 3 x Liina Raudvassar

Eelmisel nädalal avati Tartus Raadil suure pidulikkusega 10 aastat ehitatud ja 107 aastat oodatud Eesti Rahva Muuseumi (ERM) maja, mille õnnistas peapiiskop Urmas Viilma.

Külastajatele avatud 1. oktoobrist, toimus hoone ametlik esitlus mihklipäeval, 29. septembril. Tänu rahvusringhäälingule, kes tegi sündmusest reaalajas otseülekande, jõudis see huvilisteni üle Eesti ja maailma. Kahjuks just hetkel, kui peapiiskop Viilma sõna sai, jõudis teleprogrammis kätte õhtuste uudiste aeg ning ETV tegi ülekande andmises pooletunnise katkestuse. Kahju, sest nõnda jäi läbi telekanali nägemata avamistseremooniast oluline lõik.

Palve väest
Peapiiskop luges kirjakoha Vanast Testamendist, kus innustatakse meenutama muistseid päevi (5Ms 32:7) ja lausus õnnistussõnad: «Õnnistagu seda maja ning kõiki, kes siin töötavad, siia sisse ja siit välja käivad, Kolmainu Jumal – Isa ja Poeg ja Püha Vaim!» Enne õnnistamist pidas kirikupea lühikese kõne, kus kinnitas, et ERM on meie maa ning rahva mälu- ja kultuurireservaat, meie mälupank. «Siia on kokku kogutud ja tallele pandud meie rahvuslik aare – eestlaseks olemise saladus. Et seda mõista, tuleb osata lugeda kindakirja ja tajuda regivärsi rütmi, taibata salamärkide toimejõudu ristipuudel ja ahjusoojal leival, kuulatada tuulehingust maarjakase okstel ja märgata päikesekiirte murdumist vihmas maarjasilla kaarel. Ja kui jääda päris vaikseks, võib eriti maarja- või mihklipäeviti tajuda esivanemate sosinal lausutud kambripalvete tänaseni kestvat väge.»

Tasutud tänuvõlast
«Meie oma kodu on valmis saanud,» rõõmustas president Toomas Hendrik Ilves avakõnes. Peatselt ametist lahkuv president kinnitas, et ERMi maja avamisega on lõpuks tasutud tänuvõlg kõigi nende ees, kellele meie kultuuri ja keele kestmine oli südameasjaks. Üle igaviku ütles ta tänusõnad neile, kes rajasid alusmüüri meie iseolemisele. «Nende kaugem pilk ja julge mõte viisid Eesti oma riigi loomiseni,» ütles riigipea, reastades nimed: Jakob Hurt, Oskar Kallas, Villem Reiman, Jaan Tõnisson, Kristjan Raud ja Matthias Johann Eisen. President tänas ka neid söakaid, kes kõige raskematel aegadel ei kaotanud lootust. Erilise tänu ütles ta Tõnis Lukasele, Jaanus Plaadile ja Krista Arule: «Aitäh teile, kes te olete kodu rajamise unistust läbi vabaduseaastate tänaseni edasi viinud.» Presidendi hinnangul on sümboolne, et muuseumihoone sai valmis vaba Eesti kahekümne viiendal aastal.
Ka ERMi direktor Tõnis Lukas peatus oma tervituskõnes auvõlal, nimetades, et ERM on rajatud võla katteks nii eelkäivatele kui tulevastele põlvedele. Nüüd on kooliõpilastel võimalik tulla ja uurida oma rahva lugu, kinnitas ta püsiekspositsioonidele viidates. «Me ei ole orjarahvas,» kinnitas Lukas, tuletades meelde vaimulik Jakob Hurda mõtet, et kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult. «Omalt poolt lisaks juurde, et see vaim oleks värske ja vintske,» toonitas Lukas.

Kirik on kohal
Eesti Kiriku ajakirjanikule püsiekspositsiooni tutvustades kinnitas direktor Lukas, et kiriku ja vaimuliku materjali osa on siin märkimisväärne: «Mahuliselt on väga palju, kaks perioodi on puhtalt ainult läbi kirikuloo.» Nn staarobjektide reas esitles ta õigeusu märterpreester Platonile kuulunud vaimulikurüüd, Taagepera kiriku tornikukke ja Järva-Jaani kiriku tornikella, samuti ajaloolisi armulauariistu, ristimisvaagnaid ja Piibleid. Laatre kandist on toodud kuivanud ristimänd, mille koore sisse Lõuna-Eesti matusekombestiku kohaselt on leinajad sadu ristimärke uuristanud. «Puu on sündinud 1752. aastal ja surnud 1990 või 1991, on meie uurijad välja selgitanud,» jutustas Lukas.
Jõuame ka avalikkuses palju kõlapinda ning kristlaskonnas nördimust valmistanud eksponaadi ette. Algidee kohaselt peab see markeerima reformatsiooni käigus toimunud pühapiltide rüüstamist kirikutes, aga külastajatele seostus see paraku vägivalda õigustava ning pühadust teotava objektina. «Me anname ajalugu edasi piltidena, markeerides olulised pöördepunktid,» nimetas Lukas, selgitades, et tegemist ei ole neitsi Maarja kujutisega, vaid kunstniku nägemusega pühakujust. Ajaloolasena ei poolda Lukas reformatsiooniaja käsitlusest pildirüüstamise väljajätmist, aga on nõus, et kui selline esitlus riivab, tuleb kontseptsioon üle vaadata ning eksponaati muuta. Ta kinnitas, et ERM on nõus objekti puutetundlikkust kaotama, et mitte solvata kellegi usulisi tundeid, lisades, et ERM soovib püsida dialoogis ühiskonnaga.
Liina Raudvassar

Pildigalerii:

Direktor Tõnis Lukas Laatre lähedalt pärit ristimänni juures.

Jakob Hurda (1839–1906) büst tervitab ERMi sisenejat.

 

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)