Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Eesti misjonisekretäre «küüditati» Siberisse, 3.

12.10.2005 | | Rubriik: Järjejutt

Baškiiria umbes 4
miljonist elanikust (1984. a andmed) suurema osa moodustavad venelased,
tatarlastest moslemid ja pigem tumeda nahaga veidi pilusilmsed baškiirid, aga
seal elab ka udmurte ja marisid. Linnades elavad nad kõik segamini, kuid maal
on igal rahvusel oma territoorium, mis on piiratud tavaliselt jõgedega.
Tugevalt säilinud loodususundi mõjul omistatakse jõgedele ja metsadele tugev
jõud ning oma ümbrust ning loodust hoitakse suure hoolega.


Kogudus sai karjase

Birskis praeguses kogudusemajas –
ühetoalises ilma vundamendita lagunenud palkmajas – võttis perekond Abdullin
meid pelmeenilõunaga vastu. Lõuna ajal tuli meid tervitama ka üks külavanem
lähedalasuvast mari külast. Linnaekskursioonil näidati toredaid kohti ja
räägiti huvitavaid lugusid. Birsk asub Belaja jõe kaldal ja vaated jõele on
nagu Norra fjordides!

Luterlik kogudus Birski linnas ja ümbruses
on 200-liikmeline, kuigi kogudus sai alguse alles 3 aastat tagasi. See on
Jumala ime, sest varem ei ole evangeelseid kristlasi seal olnud ja ka vene
õigeusu kirik on väga väike.

Seni on luteri koguduse ainus töötegija
olnud katehheet Slava Abdullin, fotograaf ja koreograaf, kes õpib kaugõppes
Ingeri kiriku teoloogiakursustel ja on maakonna koolide fotograafitöö kõrvalt
alustanud leerikursust mitmes mari külas. Nüüd septembris on kogudus saanud oma
õpetaja, sest 12 aastat Marimaal misjonitööd teinud Juha ja Anu Väliaho asusid pärast
meie külaskäiku tööle Baškiiriasse.

Eestpalved toetavad

Slava Abdullini 16aastane tütar Nastja
veetis juba teise suve misjonipõllul. Ta viis külades lastele läbi
pühapäevakooli laagreid. Tema sõnul oli see lihtne: lapsed olid väga huvitatud,
kuigi mõnda last enam järgmisel päeval tagasi kuulama ei lubatud. Aga osalejaid
oli igal pool palju ja ta kavatseb pühapäevakooliga jätkata ka uuel suvel.

Nastja on haruldane tütarlaps, kes ainukese
noore kristlasena julgeb seda oma koolis ja sõpruskonnas tunnistada. Ta ütles,
et tal ei ole küll selliseid sõpru, kellega koos õhtuti jalutamas käia, aga tal
pole seda ka vaja. Palvetage Nastja ja tema vanemate eest, kes on tõelised
küünlajalad Birski rahvale!

Kogudusemaja krundil on juba alanud uue
kogudusemaja ehitus ning teenistusi peetakse ka linna ümbruses külades.
Misjonäril tuleb ise kohale sõita, sest inimesed ei pääse igal kellaajal või
isegi mitte igal päeval linna. Misjonitöö vajab läkitajaid ja eestpalvetajaid
ning misjonärid vajavad tagalat, kes neid varustaks. Praegu on suureks abiks
olnud soomlased, aga kindlasti on olulised ka misjonäride eesti tugikoguduste
ja toetajate eestpalved.

Elu mari külas

Oma ainukeseks Birskis viibimise õhtuks
läksime mari külasse, kus elab ca 250 mari. Tüüpiline mari küla on väravatega,
asub metsa lähedal ja külal on oma nõid ning ohvripaik. Ohvripühadel tulevat
külarahvas kokku, tegevat häält, taguvat trummi ning ajavat külast kurjad
vaimud välja, seejärel suletavat küla väravad.

(Järgneb.)

Jane Jakobson,
Kambja
koguduse misjonisekretär

Tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb! (Lk 21:28)