Rochesteri piiskopkonda ja EELKd seovad juba aastaid kestnud sõprus- ja koostöösidemed, mille märgiks külastasid oktoobris Inglismaad Ove ja Liina Sander, Kerstin Kask ja Kaido Saak, et uurida, kuidas anglikaani kirik korraldab vaimulike koolitust.

Pastoraalseminari juhataja Ove Sanderi sõnul oli reisiseltskonna valiku kriteeriumiks seotus   vaimulike koolitamisega ja viimastel aastatel ordineerimine. Reisi eesmärgiks oli osa võtta Rochesteri ja Canterbury piiskopkonna kolmepäevasest ühiskonverentsist «Minu lugu ja meie lugu Jumala loo kontekstis», mis toimus karmeliitide kloostris Aylesfordis. Konverents oli korraldatud nendele preestritele, kes on ordineeritud viimase kolme aasta jooksul.

«Neil on välja töötatud väga hea täiendõppekava oma vastsetele preestritele. Seesugustest kokkusaamistest mitte ainult ei pea osa võtma, vaid nendel ka tahetakse osaleda,» kinnitab Ove Sander. Eesti delegatsiooni poolt pidas konverentsil teemakohase ettekande Ove Sander, kuna Liina Sander oli üks, kes jagas «oma loo».

Eestlased said põhjaliku ülevaate, kuidas Inglise kirik korraldab vaimulike ettevalmistust ning täienduskoolitust. Ove Sanderi sõnul on sealt nii mõndagi eeskujuks võtta meie analoogsesse süsteemi. «Õppida neilt on palju, sest näib, et kui otsida maailmas EELKle kõige sarnasemat kirikut, siis selleks on just Ühendatud Kuningriigi anglikaanid,» mõtiskleb Ove Sander.

Tema sõnul on kaks ideed, mille rakendamise võimalikkuse üle tuleks Eesti konteksti silmas pidades mõtiskleda. Esiteks luua hariduslikud võimalused neile küpsemas eas vaimuliku ametisse pürgijatele, kes ei saa läbi käia kogu teoloogilise kõrghariduse teed. Sander kinnitab, et see ei tähendaks sugugi, et tulevikus loobuksime teoloogilise kõrghariduse nõudest oma vaimulikele, tegemist oleks lihtsalt süsteemi muutmisega paindlikumaks.

Teise momendina, mis eestlasi Inglismaal imponeeris, oli vaimulike täienduskoolituse hea tase. «Uurisin ka, et kuidas? Sain vastuse, et sel tegevusel on ühemõtteline piiskoplik ja kirikuvalitsuslik mandaat. Mitte, et hakatakse kuidagi represseerima neid, kes ei osale täienduskoolitusel, küll aga on lausa seaduses, et kui inimene puudub mõjuva põhjuseta, siis peab ta kahe tunni jooksul olema oma piiskopi jutul.

Loomulikult ei saavutata sealgi  vaimulike täiendusõppe efektiivsust ainult käsuliini mööda, vaid ka õppe korraldajad püüavad anda endast parima – tegu on väga heatasemelise ja asjakohase koolitusega ning päevakavas on ka kõik see, mis aitab edasi vaimulikus elus: palvused, võimalus refleksiooniks, armulauaga jumalateenistused jne,» jagab Sander oma muljeid.

Kokkuvõttes jäid eestlased päevadega Ühendatud Kuningriigis väga rahule. Lisaks tööalastele kohtumistele leiti aega tutvuda kohalike kultuuriväärtustega.

Liina Raudvassar