Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Eesti Lipu Seltsi lugu

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /


Eesti Lipu Selts kinkis rahvusülikooli 100 aasta juubeliks sinimustvalge narmastega kandelipu. Lipu õnnistasid Tartu Jaani kirikus õpetajad Triin Käpp ja Naatan Haamer. 2 x ELS arhiiv

Jüri Trei annab lipuseltsi poolt Tartu ülikooli rektorile Toomas Asserile üle narmastega kandelipu.

2004. aasta algul, kui kogu Eesti ja väliseesti seltsid, kogudused, koolid ja paljud isamaalised ühendused valmistusid tähistama Eesti lipu 120. aastapäeva, otsustas ligi poolsada asjahuvilist Tartu ülikooli aulas asutada mittetulundusühingu Eesti Lipu Selts. 

Ühenduse algatustoimkonda kuulusid Andres Mihkels, K. Jaak Roosaare, Küllo Arjakas, Trivimi Velliste, Priit Herodes, Dagmar Mattiisen, Kalev Uustalu ning Jüri Trei. Ühendus seadis põhikirjalisteks eesmärkideks seista Eesti lipu, vapi ja hümni säilimise eest, tegelda Eesti riiklike sümbolite ajaloo ning nende talletamisega, edendada riiklike sümbolite kasutamise kultuuri. Juhatusse valiti Dagmar Mattiisen, Andres Mihkels, K. Jaak Roosaare, Tiit Salumäe, Jüri Trei, Dein-Tom Tõnsing, Jüri Uppin ja Trivimi Velliste.

Lipud Toompeal

Alates 2005. aasta varasuvest on Eesti Lipu Selts koos riigikogu kantselei ja vahipataljoniga korraldanud iga aasta 4. juunil trikoloori pidulikku heiskamist Pika Hermanni torni Toompeal. Au osaliseks heisata lippu on saanud mitmed organisatsioonid. Oleme kutsunud lipuheiskamise tseremooniale ka väliseesti koolide (Riia, Helsingi, Stockholmi) esindajad.

Paljud Toompeal lipupäeva tseremoonial osalenud isamaalised ühendused on saanud Eesti Lipu Seltsilt kingituseks trikoloori ja Eesti lipu raamatu. Samuti on selts koos Eesti Meestelaulu Seltsiga osalenud iga aasta 24. veebruaril pidulikul lipuheiskamise tseremoonial ja sõjaväeparaadil, kus lipu seltsi juhatuse liikme Tarmo Kruusimäe juhtimisel on üles rivistatud Tallinna koolide liputoimkonnad.

Eesti Lipu Seltsi liikmed on esinenud loengutega, korraldanud näitusi ja teabepäevi, andnud välja lipu ajalugu tutvustavaid trükiseid. 

Lipupäev on oluline

Koostöös kohalike omavalitsustega on tähistatud Eesti lipu päeva Otepääl, Põltsamaal, Haapsalus jpt linnades. Alates 2008. aastast alustati lipupäevade suurejoonelist korraldamist Pärnus, hiljem on liitunud selle tegevusega Sindi ja Haapsalu. Pärnu lipuseltsi liikmed on igal aastal paigutanud Endla teatri rõdu esisele nii palju lippe, kui trikolooril on aastaid. 

Ühendus on avaldanud üleskutseid kanda 4. juunil rinnas sinimustvalgeid värve ja heisata kõikjal rahvuslipud, samuti on sel päeval vabatahtlike abiga aidatud heisata majadele lippe ning jagatud rahvakogunemistel väikesi käsilippe ja kolmevärvilisi linte.

Eesti Lipu Selts kutsus koos mitmete isamaaliste ühendustega korrastama Vabadussõja kangelaste ning meie riigi- ja kultuuritegelaste matmispaiku. See üleskutse leidis kajastamist nii kodu- kui ka välispressi veergudel.

2019. aasta oli lipuseltsile samuti teguderohke, toimus Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva, Eesti lipu 135. aastapäeva, Võnnu lahingus saavutatud võidu 100. aastapäeva tähistamine Eestis, Lätis ja Venemaal, oli Balti keti 30. aastapäev, laulu- ja tantsupidu, purjelaeva „Admiral Bellingshausen“ teelesaatmine Kroonlinnast.

Eesti Lipu Selts rõhutab: kasutagem lipupäevadel rahvuslipu heiskamise õigust, mida meil on olnud Eesti ajaloos ülekohtuselt lühikest aega!

Jüri Trei,

Eesti Lipu Seltsi juhatuse esimees