Esileht » Uudis » Uudised »

Eesti kultuurisaatkond Venemaal Peterburis

24.02.2021 | | Rubriik: Uudised
Peterburi Jaani kirik taaspühitseti pärast uuesti ülesehitamist 10 aastat tagasi, 20. veebruaril 2011. aastal. Sirje Semm.

Kümme aastat tagasi oli külma 30 ja enamgi pügalat alla nulli. Viie miljoni elanikuga Peterburis tehti viimaseid ettevalmistusi eestlaste Jaani kiriku taasavamiseks ja pühitsemiseks.

Kui me koos Liina Raudvassariga 20. veebruari hommikul hotellist Azimut läbi lumiste linnatänavate Dekabristide tänavale kiriku lähedale jõudsime, olime kui talvest kevadesse jõudnud. Oranžides vestides töömehed sulatasid kiriku ees kõnniteelt jääd ja lund, lappisid asfaldiauke. Väljas oli -29–30 kraadi! 

Kõrged külalised

Rahvas kõneles, et tänavat roogitakse, sest kirikusse on oodata Peterburi kuberneri Valentina Matvijenkot. Tema jäi küll tulemata, aga pidulikul Jaani kiriku pühitsemise jumalateenistusel ja sellele järgnenud kontserdil oli kohal toonane president Toomas Hendrik Ilves, kes kingitusena Ärma talu leiba oli kaasa toonud. 

Vastpühitsetud kirikus armulauda võtnud president Ilves lausus hiljem oma esivanemate juurtele viidates: „Just selles linnas töötas 20. sajandi päris alguses, Eesti riigi rajamiseni, minu vanaisa Peeter Rebane, kes võttis siit kaasa abikaasa Aleksandra“ (EK, 23.02.2011).

Samal päeval, kui paljud ülevas meeleolus eestlased Jaani kirikus ühest tõelisest eestlaste kantsi kerkimisest rõõmu tundsid, puhkes Haapsalu lastekodus tulekahju, mis nõudis 10 lapse elu. Teade kurvast sündmusest jõudis Peterburis viibinuteni alles Eestisse tagasi jõudes.

Eestlaste rohkus

Peterburi oli 19. sajandil eestlastele mekaks, kus saada haridust ja tööd. Peterburi eestlased said oma kiriku 1860. aastal.

Pastor Jakob Hurt saabus eestlasi teenima 20 aastat hiljem. 26. oktoobril 1880. a introdutseeriti ta Jaani koguduse õpetajaks. Kogudus suurenes pidevalt. Aja jooksul kasvas see 10 000 hingelt 20 000-le. Igal pühapäeval oli kolm jumalateenistust: hommikul ja õhtul eestikeelne, pärastlõunal saksakeelne. Hurda esimestel tööaastatel ristiti 300–400, leeritati 100–200, laulatati 100–150, maeti 300–400 inimest aastas. (Mart Laar. „Raamat Jakob Hurdast“, 1995)

Kiriku juurest sai 1917. aastal alguse eestlaste manifestatsioon. Ligi 40 000 eestlast liikus sinimustvalgete lippude ja loosungitega sõjaväeorkestrite marsihelide saatel läbi linna Tauria palee juurde, et nõuda Venemaa Ajutiselt Valitsuselt Eestile autonoomiat. Võib isegi öelda, et siin pandi alus Eesti iseseisvusele. Eestlased said oma kirikut kasutada 1930. aastani, mil pühakoda suleti ja muudeti hoone otstarvet.

Eestlasi on ka Vene ajal Peterburis haridust omandamas käinud, elanud ja sinna elama jäänud. Kulus üle 60 aasta kiriku sulgemisest, mil taas sai vaadata oma pühakoja poole. Diplomaat Jüri Trei teab toonase Peterburi konsulina detailselt, kuidas asjad arenema hakkasid. 

5. veebruaril 1994. a taasalustas tegevust Jaani kogudus. 1997. a anti kirikuhoone koguduse kasutusse. Kaks aastat hiljem pöörduti Eesti üldsuse poole mõttega kiriku taastamisest. 

Eestlaste kants

Õige hoo sai kiriku ehitus sisse riigi toel 2008. aastal. Kultuuriministeeriumilt saadud ülesandega asus Eesti Kontsert toonase juhi Aivar Mäe eestvõttel koostöös Facio Ehitusega rekonstrueerima hoonet pühakojaks ja kontsertide korraldamise kohaks. Kirjutatud on, et kiriku ümberehitus läks maksma üle 130 miljoni krooni. Taastati kiriku esialgne välimus ja sisu sai uus. See on ka üks aktiivselt kasutatavaid kontserdisaale, kus meelsasti käisid esinemas ka muusikakollektiivid Eestist.

Peterburi Jaani kogudus kuulub küll Venemaal tegutseva Ingeri kiriku koosseisu, kuid EELK diasporaakogudusena on seda käidud teenimas Eestist. Seda on teinud õpetajad Peeter Kaldur, Raino Kubjas, Tiit Salumäe, Enn Salveste, Kaido Soom, Vladimir Batuhtin, ka misjonär Hannu Keskinen. Viimasel aastal on piirid koroonapuhangu tõttu suletud ja eestlaste teenimine raskendatud.

Õpetaja Kaido Soom käis Peterburis viimati veebruaris 2020 ja sellest ajast peale pole ta sinna saanud, sest piirid on kinni. Küll aga saab kogudusega suhelda edasi veebi teel. Kaido Soom hindab Peterburi Jaani koguduse olemasolu oluliseks kohaliku eestlaskonna jaoks. Inimesed tulevad tema sõnul kirikusse, sest see on eestluse süda Peterburis.

20. veebruaril 2011. aastal jõudis lõpule 15 aastat kestnud kiriku taastamise protsess. Ligi 80 aastat ilmalikus kasutuses olnud Peterburi Jaani kirik sai tagasi oma esialgse välisilme ning funktsiooni.

Sirje Semm

Mina olen Hea Karjane. Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle ning ma annan neile igavese elu. (Jh 10:11a,27–28a)