Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Eesti koguduste elust Rootsis

20.05.2020 | | Rubriik: Kirikuelu, Ühiskond
Eesti Seenioride Kodus Stockholmis elanike soovil jumalateenistusi ja palvusi praegu ei toimu, sest Rootsi senised kogemused on näidanud, et just vanurid on kõige suurem riskigrupp. Liina Raudvassar.

Stockholmi eesti koguduse õpetaja Tiit Pädami sõnul ei keela Rootsi peaepidemioloog jumalateenistuste pidamist riigis, küll aga teevad seda mõnede piiskopkondade piiskopid.

Kuidas Rootsis koroonaviirust käsitletakse ja avalikku elu korraldatakse? 

Tiit Pädam: Rahvaterviseamet ja teised institutsioonid on veendunud, et koroonaviirus on väga nakkav ning on pea lootusetu takistada selle levikut elutähtsate institutsioonide sulgemisega. Epidemioloogid on veendunud, et suurem osa ühiskonnast nakatub igal juhul, kuigi enamik seda ehk ei märkagi. Keelatud on üle 50 inimesega kogunemised, soovitatakse töötada kodus, hoiduda ühistranspordi kasutamisest ja hoida kaasinimestega paarimeetrist distantsi.

Rootsi kiriku ajalehe Kyrkans Tidning ajakirjanik küsis Rootsi peaepidemioloogilt, kas jumalateenistused tuleks ära jätta. Vastus oli eitav, kuna kahju inimeste vaimsele tervisele oleks nakatumise ohust suurem.   

Kuivõrd sama meelt on Rootsi kirik(ud), ka Stockholmi eesti kogudus, ametliku seisukoha ja soovitustega?

Rootsi kirik on väga suur ja mitmepalgeline. Ilma riiklike nõudmisteta keelasid Rootsi kiriku 13 piiskopkonnast oma piiskopkonnas avalike jumalateenistuste pidamise neli piiskoppi. Ülejäänud piiskopid soovitasid kiriku peaõpetajatel juhinduda riiklikest piirangutest ning kasutada oma tarkust jumalateenistusliku elu korraldamisel. Sellel seisukohal on ka Rootsi kiriku peapiiskop.

Selle taustal riiklikud piirangud meie Stockholmi koguduse tavapärast tegevust eriti ei puuduta, kuid loomulikult hoiduvad inimesed paljudest kontaktidest ja ei käi nii palju väljas ega lävi kaasinimestega.  

Kas ja kuidas mõjutab eesti koguduse elukorraldust Stockholmi piiskopi otsus keelata ära jumalateenistused piiskopkonnas?

EELK Stockholmi kogudus ei kuulu küll Rootsi kiriku koosseisu, kuid kuna me kasutame Rootsi kiriku kirikuhoonet, siis oleme pidanud teadlikult valima oma tegevuse ulatuse ja viisid. Stockholmi kogudust puudutab Rootsi kiriku Stockholmi piiskopkonna piiskopi otsus keelata ära kõik väljakuulutatud jumalateenistused piiskopkonnas. Lubatud on kiriklikud talitused. 

Stockholmi koguduse õpetaja ja juhatus on otsustanud, et kirik on väljakuulutatud teenistuste ajal alati inimestele avatud ning kui kirikulisi tuleb, siis peetakse ka lihtsustatud korraga ja üldisi ettevaatusabinõusid arvestades armulauaga jumalateenistus. Oleme veendunud, et inimestest hoolimine ja nende kristlik teenimine hõlmab samavõrd nii nende vaimulikku kui ihulikku teenimist. 

Seni ei ole ükski kirikuteenistus ära jäänud, kuid Eesti Seenioride Kodus nende soovil jumalateenistusi ja palvusi praegu ei toimu, sest Rootsi senised kogemused on näidanud, et just vanurid on kõige suurem riskigrupp.

Millise käitumistaktika on valinud epideemia ajal teised Rootsis asuvad eesti kogudused?

Kõik EELK Rootsi praostkonna kogudused ja nende õpetajad, välja arvatud Stockholm, on otsustanud kõik jumalateenistused määratlemata ajani ära jätta.

Meie praosti otsusel jäeti ära ka aprillikuus Göteborgis toimuma pidanud praostkonna sinod, kus käsitletakse laiali asuvate koguduste praktilise elu ja teenimisega seotud küsimusi, aga tuntakse ka rõõmu ühisest osadusest. Sel korral langetas vajalikud rakendusotsused praostkonna nõukogu. Võimaluse korral toimub sinod sügisel, kuid see sõltub kohalikest kiriklikest oludest ja riiklikest soovitustest ning piirangutest.  

Liina Raudvassar

Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut. (Lk 19:10)