Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Eesti kirikute esindajad külastasid Aabrahami sünnimaad

23.10.2013 | | Rubriik: Kirikuelu

Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) president peapiiskop Andres Põder ja täitevsekretär Ruudi Leinus ning EELK assessor Tiit Salumäe ja avalike suhete nõunik Arho Tuhkru vahendasid Eesti Kirikule muljeid reisist kristluse hälli Bütsantsi, mis sai teoks Eesti-Türgi kultuuriseltsi EESTÜRK juhi Fatih Güllü kutsel.

Eesti ja Türgi ei ole võrreldavad. Juba oma mõõtmetelt, geograafiliselt asukohalt, rahva­arvult, ajaloolisest ja usulisest taustast lähtuvalt on see võimatu. Ometi on kahe maa vahel, mis on partnerid NATOs, just viimasel ajal elavnenud suhtlus, milles oma osa on religioossetel ühendustel.
Septembris külastas Eestit Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh Bartolomeus saatjatega ning äsja toimus Eesti-poolne vastuvisiit, kui EKNi delegatsioon käis eesotsas president peapiiskop Andres Põderiga kristlastele olulisel Piibli sündmustega seotud maal.

Türgi külalislahkusest
Peapiiskopi selgitusel toimus visiit vastusena Tema Pühaduse patriarh Bartolomeuse Eesti-visiidil esitatud kutsele külastada Istanbuli. Peapiiskop Põder jäi reisiga maale, mis on suur ja tähendusrikas, väga rahule, kiites lahkeid võõrustajaid. Nentides, et nädalaga on raske saada ammendavat ülevaadet, tunnistas ta, et äärmiselt tihe programm andis maast pildi, mida turist ei tarvitse saada kümne reisiga. «Nii oli ka eesmärk kuhjaga täidetud,» väljendas peapiiskop rahulolu.
Ka Tiit Salumäe kiidab vastuvõtjate külalislahkust ning pühendumust. Ta toob näiteks, et kui nende ekskursioonibuss viis korda päevas peatus ja võõrustajad palvusele läksid, jäi alati keegi eestlastega bussi, sest «nende sõnul on juba Koraanis kirjas, et külalised on Allahist olulisemad».
Salumäe sõnul oli nädal jagatud erinevate eesmärkide vahel: oikumeenilised külaskäigud erinevate konfessioonide ning religioonide esindajate juurde, kohtumised Türgi ärimeeste, meediategelaste ning haridusjuhtidega ja huvireisid oluliste vaatamisväärsuste ja kultuuripärandiga tutvumiseks.
«Meid võtsid vastu mitmed linnapead, õppeasutuste, meediakeskuste ja suurfirmade juhid, külastasime türgi perekondi ja ajaloolisi paiku,» selgitab peapiiskop Põder, kinnitades, et erilisel kohal olid kohtumised islami ja ristiusu vaimulikega, eesotsas patriarh Bartolomeusega.

Piibli paikades
«Kindlasti on kristlastele kõrghetkeks külastada Hagia Sophiat, ligi tuhat aastat maailma suurimaks kirikuks olnud pühakoda, mille ilmalik riik on muutnud muuseumiks,» nimetab peapiiskop kunagise Konstantinoopoli legendaarset pühakoda ning tõstab enda reisielamuste esikümnesse veel paiga, kus sündis Piibli pärimuse kohaselt esiisa Aabraham ja kus elas ning ravis ennast Iiob. Ta meenutab, et kui nad külastasid neljandal sajandil rajatud Midyati Mor Gabrieli kloostrit, ütles sealne metropoliit, et nad on esimesed kloostrisse jõudnud eestlased.

Dialoog ainujumala religioonide vahel
Türgi ajalugu on kirev kui Pärsia vaip. Kui türklased saabusid Väike-Aasia poolsaarele 11. sajandil, olid nad juba islami usku. Kolm kaalukat kogukonda – juudid, muslimid ja kristlased – on elanud ühes riigis erinevate (usu)seaduste alusel. On teada, et Ottomanide impeeriumis oli kristlastele kehtestatud erireeglid, kuid üldiselt elati külg külje kõrval üsna rahulikult. Aga mitte alati, ning ka lähiminevikust teab ajalugu mitmeid õõvastavaid erinevate usutunnistuste järgijate vahelisi kokkupõrkeid.
Õnneks on viimastel aastakümnetel täheldada Türgis suurt valmisolekut rahumeelseks läbikäimiseks erinevate religioonide vahel. Seda kinnitas Eesti delegatsioonile ka patriarh Bartolomeus, kes, toonitades dialoogi vajadust kolme ainujumala religiooni vahel, kinnitas, et Türgis on selline dialoog toimunud enam kui paarkümmend aastat.
«Oli üllatav näha kirikujuhtide ja islamiliidrite head läbisaamist,» tunnistab Põder, selgitades, et see protsess ja ideed, mis haaravad tänapäeval suurt osa ühiskonnast, said olulise tõuke õpetlasest Fethullah Gülenilt, kelle juhtmõtteks on armastus, kultuuride dialoog ja koostöö.
«Mul oli kristlasena muslimite keskel hea olla, sest nad rõhutasid, et meid ühendab ühine usk ja väärtused,» vahendab assessor Salumäe.

Visiooniga rahvas
«Mulle jättis siiski kõige eredama mulje türgi rahva ja tema usu nooruslikkus ja elujõud,» tunnistab peapiiskop Põder reisile tagasi vaadates. Ta toob näite, et Gaziantepi 1 800 000 elanikust moodustavad lapsed ja noored ühe miljoni. Maad läbivate neljarealiste maanteede äärde kerkivad kõikjal uued moodsad linnad, koolid ja kaubanduskeskused. «Nägime sadu ehitusjärgus mošeesid, mida rajatakse mitte üksnes igasse linnaossa, vaid lausa igasse kvartalisse.»
Kes nende ehitamist finantseerib, kas riik või omavalitsus, uurinud peapiiskop kohalikelt. Vastuseks tuli, et inimesed ise. «Pole ka ime, kui minaretist viis korda päevas kõlavale palvekutsele reageerivad tõesti nii noored kui vanad,» arutleb ta, meenutades, et Eestisse saabudes kuulis ta Niguliste kirikus toimunud üleeuroopalisest seminarist, kus küsimuseks, mida peale hakata tühjaks jäävate kirikutega. «Kui Euroopa ei muuda radikaalselt oma väärtusorientatsiooni ega ärka usuliselt, pole kahtlust, millise usundi ja milliste rahvaste päralt on tulevik,» on Andres Põder EKNi presidendina resoluutne.
Arho Tuhkru meenutab, kuidas tänavapildis paistsid silma Süüria põgenikud ning see, kuidas üldühiskondlikult korraldati neile kodututele annetuste kogumist. Veel nimetas Tuhkru muljetavaldavaks Türgi ärimeeste varalist panustamist oma kogukonna  hüvanguks. «Siin on eestlastel, nii religioossetel juhtidel kui  ärimeestel, kindlasti palju õppida, kuidas teenida kogukonda, millesse me kuulume,» arutleb Tuhkru.

Sauna ei saanudki
Küsimusele, kas saunalembesed eestlased Türgis sauna ka jõudsid, annab Andres Põder eitava vastuse, selgitades, et kuigi saunahooneid nähti, polnud mahti sisse astuda, aga «tihe programm ja kohati üle 30 kraadi ulatuv kuumus muutis kogu reisi veidi Türgi sauna sarnaseks».
«Kindlasti muutus kristluse üks häll Bütsants meile palju lähedasemaks, andes ühiste juurte kaudu oma panuse kirikute omavahelisse üksteisemõistmisse ja kutsudes usunditevahelise ühisosa ja koostöövõimaluse leidmisele rahu ja demokraatia tagamisel,» kinnitas peapiiskop Andres Põder kirikulehele antud usutluses.
Liina Raudvassar

Türgi Vabariik
Rahvaarv u 75 miljonit.
Ilmalik riik, kus ametlikult kehtib südametunnistusvabadus.
Valitsev religioon on islam.
Olulisemad vähemususundid on kristlus ja judaism.
Istanbulis resideerib Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh.
EKNi delegatsioon külastas Türgit sõprusühingu       EESTÜRK kutsel.
EKNi delegatsiooni kuulusid peapiiskop Andres Põder ja pr Marje Põder, Tiit Salumäe ja pr Lia Salumäe, Peeter Kaldur ja pr Reet Kaldur, Ruudi Leinus, Meelis Maikalu ja Arho Tuhkru.

Pildigalerii:

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)