Esileht » Uudis » Viimases Numbris »

Eesti Kirikust nr 2, 2006 saab lugeda veel:

11.01.2006 | | Rubriik: Viimases Numbris

1.lk

Tiiu Pikkur. Õpilased suhtuvad religiooniõpetusse
positiivselt

Viimasel ajal palju vaidlusi tekitanud
küsimusse, kas religiooniõpetust on vaja, tõi selgust aasta lõpuks valminud
Saar Polli uuring «Religiooniõpetuse võimalikest mõjudest». Uuringu käigus
küsitleti 23 kooli õpilasi, oma arvamust avaldasid ka lapsevanemad ja
kasvatusteadlased.

Kristel Neitsov. Kord aastas üheskoos

Pensionil olevate vaimulike ja
kirikumuusikute jõulupeo alguspalve pidas peapiiskop Andres Põder.

 

2.lk

Aarno Lahtinen. Sidemed Saksa diakooniaga taastumas

5.–8. jaanuarini viibisid Eestis Saksa
Schleswig-Holsteini Liidumaa Diakooniakeskuse esindajad Rendsburgist.

EK. Et väärtused oleks hoitud

16. detsembril kutsus Muinsuskaitseamet
kokku riigi ja kiriku ametnikest ümarlaua, et arutada EELK pastorite ja teiste
kiriku töötegijate muinsuskaitselise koolituse vajadusi ja võimalusi.

AINULT ÜKS KÜSIMUS

Olete ajutiselt määratud UI rektori
kohusetäitjaks. Missugused on teie ülesanded?

Vastab Randar Tasmuth

 

3. lk

Alar Kilp. Kirik vajab usuteaduslikku ülikooli

Intervjuus Eesti Kirikule selgitab Alar
Laats Usuteaduse Instituudi (UI)  rektori
kohalt tagasiastumise tagamaid.

Toimetuse postist.

Rannar Susi.Talendid

 

4. lk

Liina Raudvassar. Torupilli ja emakeelega hõimurahva
keskel

Helsingis Alppila koguduses on 15 aastat
tehtud eestikeelset kogudusetööd. Soome pealinnas elavad eestlased ja
soomlastest Eesti sõbrad peavad eestikeelseid jumalateenistusi kord kuus, ent
kiriklikke kokkusaamisi jagub pea igasse nädalasse.

Anna-Liisa Vaher. Head teha on võimalik läbi terve aasta

Harras jõuluaeg tõi veidi kosutust
vähekindlustatud Tartu elanikele Pauluse kirikus jagatud jõululõuna näol.

Kadri Pulk. Kadunud Kalana küla kabeli asemel

Reigi koguduse Kõpu poolsaare rahvas pidas
teisel jõulupühal jumalateenistust teoloogiadoktor Riho Saardi kodukabelis
Kalana külas Vähendi talus.

 

5. lk

Meeli Pärtelpoeg. Läbi elu Jumala abiga

Olga Keskül on sündinud 19. augustil 1913.
aastal. Kohtusin temaga Türil, kus ta elab oma tütretütre Terje juures.

Kristel Neitsov. Kirik nelja tee ristil

Peapiiskop Andres Põderi ja kantsler Mati
Maanase allkirja kandva konsistooriumi otsusega kinnitati õpetaja Andres Aaste
Rõngu Mihkli koguduse õpetajaks alates 13. detsembrist 2005.

Assessor Tiit Salumäe esindas Eestit Soomes
Turu piiskopkonna piiskopi Kari Mäkineni ametissepühitsemisel.

 

6. lk

Eduard Samuel Linnu mälestused

hõlmavad sünnilugu, kooliaastaid,
ülikooliaega, suunamist Martna kogudusse kuni 1944. a sündmusteni. Kõigepealt
aga avaldame lühiülevaate tema elust.

Liina Raudvassar. Teadlast üllatas
vaimulike positsioon ühiskonnas

Kultuuriajaloolane Liivi Aarma, kelle
teaduslikuks teemaks on olnud eestlaste kirjaoskuse areng reformatsioonist 19.
sajandi lõpuni, on avaldanud raamatu «Põhja-Eesti kirikud, kogudused ja vaimulikud
matriklid 1525–1885» (Tallinn 2005, 200 lk), mis on ühtlasi kaitsmisele mineva
doktoridissertatsiooni üks osa.

Erki Tamm, Allika baptistikoguduse pastor. Mineviku
ülekohtu haavu ravides

Tõepoolest, mis siis ikkagi on armus nii
hämmastavat? Raamatu «Jeesus, keda ma ei tundnud» autor  Philip Yansey suudab hulga piiblitekstide,
aga ka maailma ajaloo varal tõestada oma uues raamatus  «Mis on armus nii hämmastavat», et «armul on
oma jõud». Ingliskeelse kirjamehena leiab ta koguni, et sõna «arm» on meie
«viimane parim sõna».

Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu. (Ps 103:2)