Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Eesti Kiriku proovinumber ilmus jõulukuul

18.12.2013 | | Rubriik: Kirikuelu

EestiKiriku_proovipäismik_192390 aastat tagasi detsembris ilmus Eesti Kiriku proovinumber, mis kogu enne II maailmasõja aegse ilmumisaja kandis motot: «Valvake, seiske usus, olge kui mehed!» (1Kr 16:13).

Väljaandjana on päismiku all kirjas: «Eesti Evangeeliumi Lutheruse usu Konsistoorium Tallinnas, peatoimetaja Hugo Bernhard Rahamägi, vastutav toimetaja Artur Sommer. Toimetuse ja talituse aadress: Tallinn, Eesti Konsistoorium, Kiriku tän. 8». Proovinumber on neljal leheküljel ja hind 10 marka. Antakse teada, et «ajaleht «Eesti Kirik» ilmub 24. a. jaanuarist alates igal neljapäeval. Üksiknumber 5 marka».
Lehe esikülg toob välja ka sisukorra. Lehe lugemisel ei selgu sisust sageli seda, kes on ühe või teise kirjatüki autor.

Leht kui hümn Eesti peredesse
Esiküljel kirjutab piiskop Jakob Kukk. Lugu algab Tallinna linnaisade pilapildi kirjeldusega, kes Ülemiste vanakeselt väljateenitud üleujutust kuivatuspaberiga kuivatama on tõtanud. «Aga mitte ainult Ülemiste järv ei ähvarda uputada Tallinna, vaid tervet rahvast on hädaohud varitsemas ja tundjad kardavad terve Euroopa ja haritud ilma pärast.» Kuid on ka rõõmustavat: «… eks ole Eestile veriste võitluste seest päikene koitma löönud. Eks ole ilus see hommik, kus meie ärkasime ja oma majas peremehed olime!»
Edasi loodab piiskop, et «ehk lendavad varjud veel meist üle, kui meie näeme, et meie rahva eluhoone on mitmest küljest lagunud ja mustusesse vajunud. /…/ Muidu aga maksab Ülemiste järve pilkepilt ka teie kohta. Sest eluallikaks ei ole teadus, ei arstirohi, ei rikkus. /…/ Sellepärast tõstab kirik Kristuse tulemise ajal oma häält: Teie, väravad, tõstke oma pead üles ja teie, igavesed uksed, tehke endid kõrgeks, et aukuningas võib sisse tulla. Selleks saadab ka see esimene «Eesti kiriku» number selle hümni Eesti majadesse ja peredesse.
See olgu «Eesti Kiriku» tervitus ta ilmumisel, see olgu ta hüüd ta tervel eluteel, et Jumal Sind, Eesti rahvas, võiks õnnistada».

Usust ja rahast
Teisel leheküljel uurib järjeloos kirjamees P. B. «Kas ristiusk on sallimata?». Autor toob esile tavalisemaid uskmatute küsimusi, nagu võrdluse, aga keskaja kirikuga.
Ja vastab: «Kuid nüüd küsime kord meiegi – missuguse õigusega pannakse ristiusu arvele asju, mida tema alaväärtuslikud, pimestunud esitajad teinud? Küll on üksikute «kristlaste» ja keskaja võimude poolt taevanikisendavaid kuritöid Jumala nimel toime pandud. Kindlasti sündis see Jumala tahtmise vastu ja oli evangeeliumi väärtustega kõigeteravamas vastuolus.»
Lehes on ka üks pilt, nimelt Vastseliina kiriku altaripilt, ja jutt käib kiriku keskkassa vajalikkusest. Saame teada, et «keskkassa algas oma tööd 1921. aastal, millal tema põhikiri kirikupäeva poolt vastu võeti. /…/ Ei taha vist keegi kiriku poolehoidja tõendama tulla, et kirik, kui ta tahab areneda ja olla elujõuline üksus, mitte laguneda, võiks ilma keskvalitsuseta läbi saada, ehk jälle seda, et kiriku asi ei ole, kuidas vaesemad kogudused läbi saavad või kuidas tema ametikandjad oma päevi vanaduses mööda saadavad».
Artikkel «Maailma merelt» tähendab siin seda, et jutt on ilmalikest asjust, Eestis toimunud rahvahääletusest ja laulupeost. «Vanad greeklased õpetasid, et kokkupõrked olevat edu isa. Kui ka praeguse Riigikogu rühmad ehk ei edene, aga rahvas edeneb, teades tulevikus, kellele oma hääli tulevikus mitte enam anda.»
Viimasel leheküljel on leidnud koha reklaamidki. «Kodumaa kogudused, laske oma kirikutele kellad omamaa tehases valada!» «Kirikukatsumise kava on trükist ilmunud ja müügil.»
Juune Holvandus

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)