Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Eesti Kirik Soomes kasulikke kogemusi saamas

26.10.2011 | | Rubriik: Kirikuelu

Eesti Kiriku pere kuulamas ja õppimas. Koos toimetusega käis Kotimaal külas ka lehe kolleegiumi esimees Mihkel Kukk. Liina Raudvassar
Soome Kotimaa on kristliku nädalalehena hinnatud ja loetud leht ka Eestis. Olen kuulnud ikka küsitavat, miks Eesti Kirik ei ole nagu Kotimaa. Miks – selleks on palju põhjusi. Meie käisime oma toimetusega Helsingis uurimas lehe köögipoolt.

Minu kokkupuuted Kotimaaga algavad aastast 1996, kui assessor Tiit Salumäe mind vastse peatoimetajana Helsingisse viis. Peatoimetaja Mari Teinilä tööleasumisel on viimastel aastatel sidemed eriti aktiivseks muutunud. Vaevalt on selle põhjuseks vaid tema Eesti päritolu vanaema ja huvi Eesti vastu. Olen temalt teinekord nõugi küsinud, kuidas ühes või teises olukorras käituda. Ja hea on kuulda teise suust seda, mida isegi tead, aga vajad vaid kinnitust.
Kristliku lehe kontseptsioon on mõlemal pool lahte sarnane. Üks kord nädalas ilmuv ajaleht liidab ühte need inimesed, kes seda vajavad. Ja leht ongi nende, mitte ühegi liikumise ega koguduse teenistuses. Kuid seisukohtade erinevusele vaatamata saavad kõik lehes diskussiooniks sõna.
Kotimaa on pärast paari aasta tagust tõsist uuenemist väga kindlapiiriliselt rohkem ajakirja formaati teemaleheks kujunenud, kus lugejatele antakse taustateadmisi ja selgitatakse, miks üks või teine asi on juhtunud nii Soomes kui ka maailmas. Eesti Kirik oma väiksuses ja konfessionaal­suses on seni olnud eelkõige sõnumileht.
Erinevalt Eesti Kirikust, mis on EELK ajaleht, on Kotimaa väljaandja mitmest osapoolest koosnev kontsern. Kontsernis on tööl 120 inimest. Kui Eesti Kirik on tellitav ja jaemüügis olev leht, siis Kotimaa on vaid tellitav. Pooled tellimused 40 000 tiraažist on koguduste poolt töötegijatele vormistatud, pooled on eraisikutelt, kes ise tellivad. Ka on kirikuvalitsus tellinud lehe kõigile parlamendiliikmetele.
Soome luterlikus kirikus on 449 kogudust ja pärast nn suurt lahkumist 2010. aastal on kiriku liikmeid 78% elanikkonnast ehk siis enam kui 4 miljonit. Eestis on EELK-l liikmeid vaevalt nii palju, kui on Kotimaa tiraaž.
Üsna selgeks sai ka erinevus Eesti ja Soome töökultuuris, olmes ja palgatingimustes. Töötajatele on majas söökla, kus soodsalt hommiku- ja lõunasööki saab, kohvist rääkimata. Ja kui lehe stiiliraamatut tutvustati, kuulsime, et ühe suuremat sorti uudisloo (3000 tähemärki) eest makstakse tasu, mis Eesti Kirikus on toimetaja kuupalgaks, siis jääb mul üle vaid olla tänulik oma inimeste pühendumisele lehe väljaandmisel. Ja suur tänu Kotimaa perele lahke vastuvõtu eest!
Sirje Semm

Inimese mõõt on üks
Ei saa hakata analüüsima kahe riigi poliitilis-majanduslikke erinevusi enne ja pärast II maailmasõda, mille tulemusel võiks öelda, justkui oleks meie sõit Kotimaa toimetusse võrdunud reisiga Kuule.
Et mul on värske kogemus osalemisest EELK arengukava koostamises selles osas, mis puudutab kommunikatsiooni nii kirikus kui ka väljaspool, siis veetsin varasemate kogemuste valgel Helsingis toreda pärastlõuna, kust oli hulk pisikesi tarkusi kõrva taha panna.
Nii minu kui paljude teiste idee on olnud keskenduda meie lehes juubelite ja piduürituste kajastamise asemel põhjalikumale teemaarendusele. Eks meie lähtekohad ole erinevad, kuid on lootust, et kui info kogudustest ja praostkondadest liigub nii Tallinna kui toimetusse kiiremini, siis on võimalik ka oma tööd analüüsivamaks muuta.
Väga võluv oli meie vastuvõtupäeva ülesehitus, kuhu olid kaasatud pea kõik ajalehe olulisemad tegijad, kes andsid hea ja põhjaliku ülevaate oma valdkonnast ja läbi teemaarenduse pakkusid ka dialoogi külalistega.
Mingeid suuri imesid ma ei näinud, eks inimese mõõt ja unistused on ikka oma olemuselt sarnased nii siin- kui sealpool Soome lahte. Kotimaad soovitan ma muidugi lugeda.
Mari Paenurm

Mida kasulikku ma õppisin?
Õppepäev Kotimaas, mida soome kolleegid südamlikus ning asjalikus võtmes läbi viisid, päädis minu jaoks kaheste tunnetega. Alaväärsus (küll me, Eesti Kirik, ikka oleme väike ning käsist seotud) segunemas inspiratsioonitulvaga (miks ei võiks üht-teist suurema velle eeskujul ette võtta), naasin kodumaale. Printsiipidena õppisin julgust, avatust ja pühendumist. Neid kolme katsun nüüdsest enam oma igapäevatöös rakendada.
Hoolimata meie väljaannete erinevast mastaabist, on ühine nimetaja – kristlus – mõlemale katust pakkuv. Samuti üldajakirjanduslik soov kasvatada lugejaskonda ning hoida olemasolevaid tellijaid.
Õppisin seda, et muutusi pole vaja karta isegi siis, kui need tunduvad alul võimatud. Ja et ennast õigustava muutuseni viib hulk katsetusi, millest muist on määratud ebaõnnestuma. Kes riski ei võta, see šampust ei joo!
Revolutsiooniaastal 1905 asutatud Kotimaas ei ole sarnaselt 1923. a ellu kutsutud Eesti Kirikuga suunad ja väljundid aastatega samaks jäänud. Nii nagu meie meenutame paari aasta tagust lehe kujunduse värskendust, tegi ka Kotimaa seoses uue peatoimetaja Mari Teinilä ametisse asumisega läbi mitmeid muudatusi. Ei lepitud pelgalt väljanägemise kohendamisega, vaid eesmärgiks oli sisulise struktuuri kapitaal­ne tuulutamine. Tulemusena liiguti klassikalisest ajalehest, kus kesksel kohal uudis, teemapõhise ülesehitusega väljaandeks.
Veel õppisin, täpsemini sain kinnitust, et dialoogi ning arvamuste paljusust ei pea kartma ega blokeerima. «Pole ohtlik, kui eetiliste küsimuste osas on inimesed eri meelt,» ütles Mari Teinilä.
Lõpuks õppisin, et eesti vanarahva ütlemisel «sada korda mõõda ja üks kord lõika» on rahvusvaheline mõõde. Inspireerivalt mõjus Kotimaa edulugu, mis tugineb kollektiivi üksmeelel, et tulemuslik lehetöö nõuab väga põhjalikku ja pühendunud planeerimist.
Liina Raudvassar

Kes on Eesti Mira?
Vanemalt vennalt-õelt on ikka midagi õppida. Tõdemuseni, kui erinevad kaks kristlikku lehte on, jõudsin ootamatult alles kodus. Heas mõttes kadedaks teeb naabrite olukord küll. See, et meie kord või kaks kuus ilmuvale «paksule» lehele on neil vastu panna igal nädalal 32 lehekülge, iga lehekülg värvitrükis ja ruumi piltidega laiutada.
Kui Helsingis toimetuses räägiti viimase kahe aasta jooksul tehtud muudatustest ja toimetussekretär Tuija Tiihonen tutvustas lehelugejate sihtgruppe, siis püüdsin pigem tuttavat haarata ehk ka sisus ja ülesehituses midagi võrrelda. Alles nüüd sain aru, et meie leht püüab oma väiksuses täita ka seda auku, et jagada jumalasõna neile, kes mingil põhjusel kirikusse ei jõua.
Kotimaa tüüpilised lugejad on pensionile jäänud pedagoog Kerttu (71). Ta elab Kainuus ja on avatud suhtlemisega koguduse vabatahtlik, kes loeb lehte niikaua, kui on silmanägemist. Siis ettevõtjast Esko (54) ja tema meditsiinitöötajast naine Pirjo (53). Esko laulab koguduse kooris ja talle lähevad korda koguduse majandusasjad.
Ja siis internetikasutaja Mira. Tema on Kesk-Soomes elav 34aastane naispastor, üksikema. Mira on see, keda oodatakse Kotimaa paberlehe lugejaks. Temataolised peaksid lehe vahendusel teada saama, missugused protsessid kirikuelus toimuvad, miks need toimuvad ja kuidas need ehk lugeja elu mõjutavad.
Kas see lugeja, kes Eesti Kiriku perega võiks liituda, on Harjumaal (seal tellitakse kõige rohkem Eesti Kirikut) elav üksikema, kui Soomes tehtud uuringu tulemused siia üle kanda, pole päris kindel, aga ligilähedase tulemuse saaksime kindlasti, usun. Mida ja kuidas talle huvitavat lugeda pakkuda – see on mõtteaine lähiajaks.
Rita Puidet

Kotimaa
Soome kristlik nädalaleht ilmub igal neljapäeval
Asutatud 1905. aastal
Peatoimetaja Mari Teinilä
Loetav internetis: www.kotimaa-yhtiot.fi/lehdet/kotimaa 
Online-uudised:
www.kotimaa24.fi

Pildigalerii:
Peatoimetaja Mari Teinilä võttis külalised vastu oma kabinetis. Liina RaudvassarLiina Raudvassar ja Tiiu Pikkur kuulajate rollis, kõnelemas toimetusejuht Annmari Salmela, taamal istub toimetussekretär Tuija Tiihonen. Kaadri taha on jäänud seekord tõlkija rollis olnud Eesti Kiriku teoloogiline konsultant Kaido Soom. Sirje Semm

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)