Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Eesti Kirik küsib

16.11.2007 | | Rubriik: Kirikuelu

Kirikuseadustiku järgi on EELK ja kogudused kohustatud koostama ning kehtestama kümne aasta arengukava, milles kirjeldatakse hetkeolukorda, määratletakse olulised tegevusvaldkonnad ning sätestatakse taotletavad eesmärgid ja ülesanded.
Eesti Kirik päris, kaugele on kogudused jõudnud arengukava koostamisega. Arvo Lasting:
Helme koguduses ei ole veel arengukava koostamisega tegeldud. Ilmselt vajaksime mingit šablooni endale abiks ja küllap siis ka seminari koguduse ilmikutele arengukava teemal.
Mihkel Kukk:
Kahjuks ei ole Rapla kogudus veel jõudnud sellega põhjalikumalt tegelema hakata. Praegu on kirikus pooleli siseremont ja aktiivselt tegeldakse ka koguduse maade kasutuselevõtuga. Juhatuse energia kulub praegu nende asjade peale.
Vallo Ehasalu:
Elva ega Hargla kogudus pole alustanud arengukava koostamist. Valga praostkonnas on arengukava olemas Nõol (enda tehtud) ja Otepääl (Kiriku Varahalduse tehtud). Nendel on selleks vajadus, sest nad valmistavad ette kinnisvara müüki.
Gustav Piir:
Et oleme ümber organiseerimas oma koguduse majanduselu seoses sihtasutuse asutamisega, ei ole Tallinna Püha Vaimu kogudus võtnud veel käsile arengukava täies mahus koostamist.
Jüri Vallsalu:
Oleme Lääne-Harju praostkonnas pidanud arengukava teemalisi õppepäevi, sest tegemist on vajaliku projektiga. Hageri koguduses tegeleme aktiivselt ka arengukava koostamisega. Seejuures pole eesmärgiks n-ö linnukese kirjasaamine, vaid see annab nõukogule ja kogudusele tõepoolest võimaluse teemad ja probleemid läbi arutada. Lääne-Harju koguduste kohta võin öelda, et oma kavad on kogudustes olemas ja sellesuunaline töö käib.
Mehis Pupart:
Minu ametisse asumisest saadik, 2006. aasta augustist, arengukava küsimisega Torma koguduse juures tegeldud ei ole. Plaane võib teha ju igasuguseid, kuid praegu olen seisukohal, et ootame ära EELK üldise arengukava, et sellest lähtudes koostada oma.

KOMMENTAAR

Urmas Viilma,
assessor, OÜ Kiriku Varahaldus juhataja:
Olen osalenud arengukava koostamise protsessis konsistooriumi liikmena, allasutuse juhina, aga ka vaimulikuna. Minule on jäänud kogu protsessist positiivne mulje. Kui esimestel kohtumistel oli vaja projektijuhtidel pidevalt selgitada, millega me tegeleme ja mis asi see arengukava on, siis hilisemad ajurünnakud on olnud konstruktiivsemad, sest lähteülesanne on olnud selgem.
Ka omavahelistes vestlustes vaimulikega on selgunud, et enam ei küsita niivõrd, milleks seda vaja on, vaid tuntakse huvi, kas veel on võimalik mingis töörühmas-ajurünnakus oma arvamust avaldada. Teades, et praeguseks on oma mõtteid saanud juba välja öelda mitusada meie kiriku vaimulikku, töötegijat ja erinevate otsustuskogude liiget, olen veendunud, et arengukava hakkab kajastama meie kiriku praegust olukorda, soovitud eesmärke ja ka vahendeid eesmärkide saavutamiseks suhteliselt objektiivselt.
Juba arengukava koostamise protsessi võib pidada omaette väärtuseks. Ma ei mäleta, et viimase kümne aasta jooksul oleks nii paljudel kirikuga igapäevaselt seotud isikutel olnud organiseeritult võimalust avaldada oma arvamust ja teha ettepanekuid EELK oleviku ja tuleviku kohta lootuses, et nende mõtetega ka arvestatakse.
Kirikuseadustik kohustab arengukava koostama EELKd ja kogudusi, seetõttu Kiriku Varahaldus selle kohustuse alla ei kuulu. Kiriku Varahaldus on äriühing, kes tegutseb konsistooriumi poolt kinnitatud äriplaani alusel, mis teatud mõttes asendab arengukava.
Meie äriplaan on valminud juba enne ettevõtte loomist 2003. aastal. Oleme äriplaani regulaarselt üle vaadanud ja vajadusel muutnud. EELK arengukava eelnõu Kiriku Varahaldust siiski mitme ülesande täitmise juures nimetab. Ettevõttel nähakse olulist rolli EELK ja tema koguduste majanduselu arendamisel.

Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja! (Sk 9:9)