Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Eesti Kirik kui meie ajaleht ja häälekandja

/ Autor: / Rubriik: Juhtkiri / Number:  /

Mul on hea meel, et meie kirikuleht annab nädalast nädalasse pühapäevase jutluse, mõtiskluse, kirikuvalitsuse uudised, pikemad persoonilood, on sõnumikandja koguduste elust ning annab võimaluse ka teoloogilisteks arutlusteks.
Kirikulehe kolleegiumi koosolekul 13. septembril 2006 pidas peatoimetaja põhjaliku ettekande kirikulehe olukorrast ja võimalustest paremini teenida meie rahvast. Ma ei peatu praegu kirikulehe eelarve juures ega lehe väljaandmise üksikasjade juures. Raha võiks ikka rohkem olla. Sirje Semm ütles:
„Ameerika ajakirjandusprofessor Philip Meyer on öelnud, et lehed ei müü niivõrd infot, kuivõrd mõjukust. Mida mõjukamaks muutub leht, seda suuremaks kasvab tema väärtus. Eesti Kirik on Eesti meediaturul kristlike väljaannete seas kindlalt liidripositsioonil oma tiraažilt, levikult ja ilmumissageduselt.
1996. aastal võttis kolleegium vastu otsuse, et Eesti Kirik kajastab oma veergudel kõigi EKNi liikmeskirikute tegemisi – see oli samm avatuse poole ja uute potentsiaalsete lugejate saamiseks. Teine oluline otsus oli muutumine kirikulehest kiriklikuks leheks, avatumaks ühiskonnaelu probleemidele, et olla kristlikke traditsioone ja väärtusi tähtsaks pidavate inimeste nädalaleht.“
Eesti Kirik on olnud pärast uuesti ilmuma hakkamist raskustele ja pingetele vaatamata jätkusuutlik 29 aastat. Järgmise aasta 4. märtsil on meil põhjust tähistada lehe taasilmumise 30. aastapäeva. Tuletan siinkohal meelde, et enne II maailmasõda ilmus Eesti Kirik aastail 1923–1940. Põgenenud eestlased asusid Eesti Kiriku nimelist väljaannet trükkima alates 1950. aastast Rootsis ja seejärel aastatel 1989–2007 ilmus see Kanadas.
Täna on Eesti Kirikul lugejaid Eestis, aga ka välismaal. Kes on Eesti Kiriku lugeja? See on väga huvitav küsimus. Mina ei oska küll sellele vastata. Lehte on tutvustatud nii ETV hommikuprogrammis, Vikerraadios kui ka kõikides kristlikes raadiokanalites. Olen arvamusel, et Eesti Kirik on ennekõike koguduseliikme leht ja samal ajal pakkumas lugemist nendele, kes veel ei ole koguduseliikmed.
Meie suund peab olema järjest rohkem kõnetada ka kirikuga mitte väga tihedalt seotud inimesi, kes harva satuvad pühakotta. Alanud on avatud kirikute aeg „Teeliste kirikud“. Oma tervitussõnas tänasin kõiki, kes on valmis kaasa aitama, et meie pühakojad oleksid teelistele avatud. Oleks hea, kui kogudused teeksid külastajatele kättesaadavaks ka Eesti Kiriku ja annaksid infot lehe tellimise võimaluste üle. Meie leht pakub huvitavat lugemist igale haritud inimesele.
Leht on oma eesmärgina silmas pidanud seda, et hoida infoväljas luterliku kiriku kogudusi ja teadvustada oma eksistentsi läbi kirikut ühiskonnas ja ühiskonnale. Eesti Kiriku üks olulisemaid märksõnu on koostöö kirikuvalitsuse, koguduste ja kõigi lehelugejatega.
Ajalehe Eesti Kirik ülesanne on kuulutada evangeeliumi ja ühendada kirikurahvast. Kui teised väljaanded võivad rõhutada erinevusi olgu õpetusküsimustes või kirikupoliitikas, siis Eesti Kirik saab kajastada kogudustes toimuvat. Soovin jätkuvalt, et Eesti Kirik oleks avatud leht ka diskussioonideks. Lugeja ei pea pahandama, kui ei saa nõustuda kõigega, mida kirjutatakse. Täielik tõde on Piiblis, aga ka selle tõe tõlgendamisel on väga suuri erinevusi ja on peetud sõdasid.
Nädalavahetusel peeti Tartu ülikoolis vilistlaspäevi ja konverentsiga ajakirjanduse õpetamisele ülikoolis aluse pannud akadeemik Juhan Peegli 100. sünniaastapäeva. Murrangulistel 1980ndatel on Juhan Peegel sõnastanud ajakirjandusliku tõe: „Tõe eest on alati võideldud. Ta ei ole kunagi ise tuppa tulnud, et näe, siin ma olen, hakkame tänasest ilusasti koos elama. Alati on olnud jõude, kes talle vastu töötavad.“
Soovin toimetuserahvale, kes piltlikult öeldes viibivad ajakirjanduslikul lahinguväljal, kosutavat suve ja jõudu alustada augustis uut hooaega uue jõuga.
Lugejatele soovin õnnistatud laulupeosuve.
salumae_tiit_leksikon

 

 

 

 
Tiit Salumäe,
piiskop