Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Eesti Kirik eile, täna ja homme

/ Autor: / Rubriik: Juhtkiri / Number:  /

Head Eesti Kiriku lugejad, tervitan teid Kristuse Kiriku sünnipäevanädala kolmapäeval, kui austame Canterbury piiskopi ja misjonäri Augustinuse mälestust. Täna toimub sihtasutuse Ajaleht Eesti Kirik nõukogu koosolek praeguses olukorras COVID-19 viiruse tõttu veebikeskkonnas. 

18. mail kirjutas SA Ajaleht Eesti Kirik nõukogu esimees Jüri Ehasalu nõukogu liikmetele Tõnis Lukasele, Randar Tasmuthile, Mihkel Kukele ja Tiit Salumäele: „Austatud kauaaegsed kolleegid! Seoses sihtasutuse Ajaleht Eesti Kirik nõukogu senise koosseisu volituse tähtaja täitumisega on EELK Konsistoorium nimetanud ametisse nõukogu uue koosseisu. Loodan, et väljendan meie ühist arvamust: ajaleht on täna jätkusuutlik, lugejate poolt oodatud ning hinnatud. Tulime oma ülesannetega toime ja soovime uuele nõukogule edu ning kordaminekuid. Seisime ajakirjandusvabaduse eest, mis on iga lehe usaldusväärsuse aluseks. Tänan teid kirikulehele pühendatud hoole ja tähelepanu eest. Olen veendunud, et kirikulehe edendamisel on nõukogu uus esimees piiskop Tiit Salumäe nii järjepidevuse kandjaks kui uuenduste eestseisjaks. Kahjuks ei võimalda olud meil praegusel ajal kokku tulla ja mul teid isiklikult tänada. Loodan, et selleks on võimalusi edaspidi. Rahu ja õnnistust soovides Teie Jüri Ehasalu, sihtasutuse nõukogu esimees 2002–2021.“ 

Kirjutasin samal päeval vastuse: „Austatud Jüri Ehasalu ja kõik SA Ajaleht Eesti Kirik nõukogu liikmed. Tänan südamest härra Jüri Ehasalu tema pikaaegse suure panuse eest EELK kirikulehe SA juhtimisel ja teid kõiki teie panuse eest sihtasutuse nõukogus. Meie koosseisu aeg lõppeb maikuuga ja EELK Konsistoorium otsustas 12. mail moodustada SA Ajaleht Eesti Kirik nõukogu järgmises koosseisus: peapiiskop Urmas Viilma, piiskop Tiit Salumäe, kantsler Andrus Mõttus, assessor Katrin-Helena Melder, praost Ants Tooming, hr Jüri Ehasalu ja pr Sirje Semm. Palun teie kõigi jätkuvat toetust ja abi – ajaleht Eesti Kirik on meie kõigi ühine asi. Minu südamlik tänu härra Jüri Ehasalule, et võime üheskoos jätkata sihtasutuse nõukogus.

Lehelugejale selgituseks, milline on meie sihtasutuse struktuur ja õiguslik alus. Toetume kolmele alusele: SA Ajaleht Eesti Kirik nõukogu, juhatus, kolleegium. SA Ajaleht Eesti Kirik asutaja on EELK kirikuvalitsus, peaeesmärk on kirjastustegevus, sealhulgas EELK ajalehe Eesti Kirik väljaandmine. SA ülesanne on selgitada kiriku- ja ühiskonnaelu küsimusi ajalehe lugejatele, lähtudes EELK põhikirjalistest ülesannetest; kasvatada rahva vaimsust, külvata halastust ja lepitust; aidata kaasa kristliku usuelu süvenemisele; olla mõttevahetuse kanaliks teoloogilistes ja kirikuelu küsimustes; aidata kaasa vaimuliku kirjanduse levikule; avaldada kehtestatud korras EELK keskasutuste õigusakte ja ametlikke materjale; avaldada EELK peapiiskopi ja piiskopi läkitusi, karjasekirju ja üleskutseid. Sihtasutuse juhatus on peatoimetaja, kelle nimetab ametisse SA nõukogu. Ta esindab sihtasutust ja tegutseb sihtasutuse nimel; korraldab sihtasutuse jooksvat tegevust, esmajoones ajalehe väljaandmise ja kirjastustegevusega seotud küsimuste lahendamist. Täna annab Sirje Semm juhatuse ülesanded üle uuele peatoimetajale Liina Raudvassarile. Kolmas struktuuriüksus on kolleegium, kes kujundab väljaande kontseptuaalsed lähtekohad ning aitab lahendada lehe väljaandmisega seotud probleeme. Kolleegium moodustatakse EELK meedia ja kirjastusnõukogu ettepanekul ja kinnitatakse EELK konsistooriumi poolt. Nõnda toetub meie kirikuleht kolmele üksusele – kolm tagab, et meie torn seisab püsti.

Inimesed vahetuvad, töö jääb. 1923. aastast ilmuv EK on elanud üle erinevaid aegu. Piiskop Jakob Kukk pidas kirikulehte oluliseks töövahendiks ja kutsus lehte toimetama hilisema piiskopi Hugo Bernhard Rahamäe. Ka kõige raskematel aegadel nähti kirikulehes koguduserahvast ühendavat jõudu. 8. augustil 1940 avaldas EK konsistooriumi teate: „Ühtlasi palume eriti koguduste õpetajaid mõtelda sellele, kas neil poleks võimalik senisest suuremal arvul levitada „Eesti Kirikut“, kuna vastasel korral tema väljaandmisega on karta kõige tõsisemaid ainelisi raskusi sellest tulenevate järeldustega.“ Konsistoorium saatis viis eksemplari lehte kõikidele kogudustele müügiks. Muutunud poliitilistes oludes peatus augustis 1940 Eesti Kiriku ilmumine kodumaal ligi 50 aastaks. Loodan, et nii kriitiline situatsioon ei kordu. Praegu on ajalehe majanduslik olukord kindlustatud ka toimetuse ruumide kinnisvaraga.

Loodan, et vähemaks jääb neid, kes lehe tulevikus kahtlevad. Eesti Kirik on meie leht, meie teeme ja loeme seda koos. Lehe suurim varandus on tellijaskond. Meie suund peab olema järjest rohkem kõnetada ka neid, kes kirikuga väga tihedalt seotud pole. Meie leht pakub huvitavat lugemist igale haritud inimesele. Lehe järjepidevuse tagavad inimesed, kelle silm särab ja kes ei tee oma tööd mitte kohustusest, vaid vaimustusest. Need on ülesanded, milleks Issand on meid kutsunud ja Kirik ülesanded andnud. 

Olge hoitud!

 

 

 

 

Tiit Salumäe,

piiskop, SA Ajaleht Eesti Kirik nõukogu esimees