Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Eesti Kirik 80 aastat tagasi

29.04.2009 | | Rubriik: Kultuurielu

Kui tibusid loetakse sügisel, siis kirikurahvas hindab tehtut kevadel – nii oli ka 80 aastat tagasi ja see leidis loomulikult kajastust kirikulehes. Aga lugeda oli muudki huvitavat.
Elu oli vaiksem kui varem
Märtsi alguses võttis Lääne-Nigula kogudus suure armastusega vastu Lääne praostkonna õpetajad, saadikud, neli köstrit ja külalisena noorsootöö sekretäri Harri Haameri. Sinodil kuulati ära praosti aruanne, mis otsustati trükkida lasta ja «jaanipäevaks rahva ette laiali laotada». Lisaks juurde laululehed ja praostkonna õpetajate pildid koos lühikese elulooga.
Koosoleku päevakavas oli kihelkonna piiride küsimus, mis päädis otsusega, et kui mõni kogudus teise kogudusega liituda soovib, tuleb kohalikule praostile palvekiri esitada, millele on alla kirjutanud 10% hääleõiguslikest liikmetest. Kui järgnenud rahvahääletusel on mõlemast kogudusest saadud kaks kolmandikku poolthääli, edastatakse palve konsistooriumi.
Sinodil otsustati ka, et eeloleval suvel peetakse Kullamaal koos koguduste töötegijate päevaga noorsootööjuhtide kursus, mille viib läbi sekretär H. Haamer. Ühel häälel võeti vastu «Keskkassa kodukorra kava ametikandjate paiuki kindlustamise asjus» lootuses, et vastav korraldus õige kiiresti maksma pannakse. Kogudusi aga kohustati hoolt kandma, et kõik ametikandjad kassa liikmeks astuksid.
Karskuse küsimuses jäädi seisukohale, et karskus on tähtis, aga ühegi määrusega kedagi karskeks ega paremaks inimeseks ei tee. Kõigepealt on vaja inimene Kristuse juurde juhatada, «siis kaob ka alkoholi kuri tarvitamine».
Lääne-Harju praostkonna sinodil Keilas on praost Konstantin Thomsoni aruandes märgitud, et praostkonna kirikud on rahuldavas seisukorras. Keila kirikusse pandud elektrivalgustus läks maksma 85 000 ja Keila Ranna abikiriku katus 107 000 senti. Lisaks tasuta küttele ja korterile ning kirikutalu sissetulekule said õpetajad palka, näiteks Raplas 240 000, Hageris 160 000 ja Nõval 12 000 senti ning viimases lisaks 800 toopi vilja.
Raplas, Keilas ja Hageris on tekkinud usklikkude noorte laulu- ja keelpillide koorid, Paldiskis on asutatud kiriklik laulukoor. Kokkuvõtteks tõdetakse, et «1928. aasta oli Lääne-Harjus rahulik, majanduslikult ei olnud ta mitte kerge, kuid elu oli vaiksem: nõnda nimetatud rahvapeod jäid oma kerge lõbuga mitmel pool pidamata ja ka varrud ning pulmad said vaiksemalt peetud kui endistel aastatel, kus maal rohkem raha oli».
Mehed omal kohal
Õige mitmes lehes on meeles peetud ametivendade tööjuubelit ja sel puhul lugejatele tutvustatud nende elukäiku. Eriliselt meeldejääv on õpetaja Joosep Meeri saatus: valekaebuse põhjal süüdistati teda ilmasõja ajal Vene riigi äraandmises. 1904. aastal Muhu koguduse õpetajaks ordineeritud Meeri viidi Neevalinna Peeter-Pauli kindlusesse kaheks nädalaks vangi ja edasi asumisele Nižni Novgorodi.
Pääsenud suvel 1917 kodumaale, ei saanud ta kodus ollagi: sõdurid viisid ta koos abikaasaga oktoobris Kroonlinna, kusjuures neid veel teel tappa taheti. Ja jälle Neevalinn ja seejärel Staraja Russa. Koju Muhusse jõudis õpetaja 1918. a suvel. Jaanuarist 1926 teenis Joosep Meeri Reigi kogudust, kes õpetajat tema ametijuubelil meeles pidas.
13. märtsi hommikul kogunesid Tallinna Kaarli koguduse juhatuse ja nõukogu liikmed, Tallinna õpetajad ja piiskop Jakob Kukk Tallinna praosti, Kaarli koguduse õpetaja Aleksander Kapi korterisse, et viimasele austust avaldada ning 25. ametijuubeli puhul üle anda auaadress ja kingitus.
Õhtul oli Kaarli kirikus pidulik jumalateenistus, kus jutluse pidas juubilar, tervituskõne piiskop. Aleksander Kapp oli ordineeritud vana kalendri järgi 29. veebruaril 1904 Peterburis Jaani kiriku õpetajaks. Detsembris 1905 sai temast Tallinna Pauluse koguduse esimene õpetaja, augustis 1906 valiti Kapp Kaarli koguduse õpetajaks ja 1927. aasta kevadel praostiks.
Erakordse pidulikkuse ja südamlikkusega tähistati Rap­la koguduse õpetaja Joosep Liivi 25 aasta ametijuubelit: pärgade ja küünaldega ehitud kirikus jutlustas jumalateenistusel juubilar, päevakohase südamliku kõne pidas piiskop Jakob Kukk, teenistusel esinesid koguduse segakoor ja Järvakandi puhkpillikoor. Peale piiskopi olid juubilari õnnitlema tulnud Lääne-Harju praost Thomson, Eesti Üliõpilaste Seltsi ja vilistlaste nimel poliitik Jaan Tõnisson, naaberkoguduste esindajad, Rapla linna seltskonnategelased, kes kinkisid juubilarile kuldristi koos ketiga.
Järgnenud pidulauas tervitas juubilar kõiki auvõõraid ja külalisi «soojade sõbraliste sõnadega», härra Tõnisson kõneles seltskondliku jõu liikumapaneku tähtsusest ja rõhutas, et seda jõudu ja oskust on juubilaril küllaga. Pidulauas kõlas põhihelina tunnustus, et juubilar Joosep Liiv on mees omal kohal, lugupeetud ja armastatud oma koguduses ja väljaspool kogudust. Lauldi vaimulikke laule ja lahkuti ülevas meeleolus alles siis, kui juba videvikuks kiskus.
Kirikulehe kaudu on meeles peetud ka Tartus kingsepa pojana sündinud ja 1884. aastal ülikooli usuteaduskonna lõpetanud Oskar Freyd tema 70. sünnipäeval. Esile on tõstetud Frey laialdasi teadmisi ja seda, et Viljandi linna eestikeelne pihtkond kasvas tema ajal koguduseks.
1888 kutsuti ta vikaarõpetajaks Moskva kubermangu, kus ta jutlustas eesti, saksa, vene, läti ja isegi prantsuse keeles. Ta oli Moskva eesti seltsi asutaja. Kodumaale naasis ta pärast Tartu rahu väljakuulutamist ja oli Valga Peetri koguduse õpetaja ning hiljem kooliõpetaja Viljandis ja Põltsamaal.
Üleskutse karskusele
Kirikulehe kaudu saab osa ka väga tähtsast juubelist – 400 aastat tagasi ilmus Martin Lutheri «Väike katekismus», mille kohta 25. aprilli Eesti Kirikus kirjutas Gustav Haller: «Peale piibli ei ole vist ükski raamat nii laiali levinenud kui Luteri väike katekismus. Mitme saja rahva keelde on ta juba tõlgitud, ja mitmele rahvale on tema esimeseks selle rahva keeles ilmunud raamatuks saanud, nii ka meie Eesti rahvale. … Ta on praegugi alles suureks õnnistuseks kõigile, kes teda õigel viisil õpivad ja õpetavad.»
Sisemisjoni kujunemisest Eestis ja 20 aastat tagasi Tõnismäel avatud luteri usu diakonite õppeasutusest ehk nn vennastemajast on kirjutanud kooli kasvandik Hugo Valma. Martin Meedar, kes Soome välismisjoni seltsi kaudu teenis misjonärina Hiinas, andis ülevaate sealse töö raskusest, sest 1926. aastal alanud kodusõja käigus olid kommunistid purustanud mitu kirikut ja hulga misjoniasutusi.
Üheks valusamaks küsimuseks oli kerkinud enesetappude suur arv. Seepärast heitis Reinhold Uhke ajakirjandusele ette, et toimunud enesetapust kõmu tekitati ja teisest küljest seda vabandada, aga ka ilustada ja nimbusega looritada püüti.
Veel saame teada, et konsistoorium kutsus kristliku karskusliidu ettepanekul pühitsema mai 1. pühapäeval karskuspüha. Nõmmel oli aga hiljuti toimunud pangarööv ja Itaalia organisatsioonid kavandasid korraldada uurimisreisi põhjanabale ning kasutada selleks Saksa õhulaeva Graf Zeppelin.

Valmistage Issanda teed; vaata, Issand Jumal tuleb jõuliselt ! (Js 40:3a,10a)