Esileht » Arvamused » Arvamus »

Eesti keeles, eesti meeles

18.03.2015 | | Rubriik: Arvamus

Oli meeltülendav viibida taas Estonia saalis, sedapuhku Eesti Kongressi 25. aastapäeva tähistades. Kontsertaktuse juhatas sisse peapiiskop Urmas Viilma avapalve, mis ühendas maise ja taevase, tänapäeva, tuleviku ja ajaloo. Üritusele andis auväärsuse muusikaline osa. Käidud võitlusteed tuletasid meelde ekraanil vahelduvad filmiklipid. Tunnustus Tunne Kelamile, kelle südameasjaks on olnud Eesti Kongressi tähtpäevade vääriline tähistamine.
Eesti Kongress on väärt, et seda kui ajaloolist ning meie rahva ajalugu kandvat ja kujundavat sündmust meeles pidada. Ikka vaieldakse selle üle, kes oli olulisem ja tähtsam Eesti iseseisvuse saavutamisel. Võin öelda, et 80ndate alguses oli see julge unelm, mille täitumist käegakatsutavas tulevikus keegi veel ei osanud loota.
Mõnedki praegused tulihingelised isamaalased püüdis tol ajal veel karjääri teha kompartei hüvesid igatsedes. Aga see on hea, kui Saulusest saab Paulus. Üldiselt oli vabadusvaim rahva mõttes ja meeles ning sagedasti jutuaineks koosviibimistel ja kõnelustes.
Kui nüüd Jumalast antakse reaalne võimalus, siis saab vabadusvõitlusest üldrahvalik üritus. Nagu näitas Balti kett, lööb enamik kaasa. Tundub, et siia juurde olid poliitiliselt vajalikud nii Eesti Kongressi kui ka Ülemnõukogu liin. Eesti Kongressi liin väljendab kohe algusest rahva kindlat tahet mitte leppida vähemaga kui 1918. a iseseisvusmanifestil põhinev taastatud Eesti Vabariik.
Ülemnõukogu liinil oli võimalus asi juriidiliselt korrektselt läbi viia. Nii kurb kui see ka pole, anti 1940. a Eesti riik käest ära igasuguse vastupanuta, lihtsalt vabatahtlikult-sunniviisi, presidendi seaduslikku jõudu omava allkirjaga. Lootus vältida võitlusega kaasnevaid arvukaid ohvreid ei õigustanud ennast. Küüditamised ja repressioonid nõudsid hiljem ikkagi oma osa. Kuna kõik, mis toimus, oli juriidiliselt korras, siis loobumise poliitiline kahju oli märkimisväärne.
Eesti Kongressi liiniga ühines suur osa kirikurahvast. See oli märk ja võimalus, et südametunnistus ja usk taas vabaks saaksid. Eesti Kongressi saadikute hulgas oli 24 EELK vaimulikku: Priit Rannut, Juta Siirak, Jaan Jaani, Jaanus Noormägi, Tõnu Linnasmäe, Harald Meri, Illar Hallaste, Üllar Kask, Avo Kiir, Peeter Kaldur, Jaan Tammsalu, Vello Salum, Joel Luhamets, Heino Nurk, Eenok Haamer, Peep Audova, Andres Põder, Andres Mäevere, Avo Üprus, Jüri Stepanov, Peeter Parts, Jüri Pallo, Ivo Pill ja Thomas Vaga.
Ajas tagasi vaadates on 25 aasta sees palju positiivset ja tänuväärset. Samas ei saa sulgeda silmi puuduste ees. Mil määral on Eesti veel iseseisev vabariik; kui palju on see riik oma rahva jaoks; kas saab asetada võrdusmärgi erakond/riigikogu = rahvas = võimu kandja. Probleemiks on süvenev sotsiaalne ebavõrdsus ja lihtsa inimese töö hindamise äärmiselt madal koefitsient, ajalooliste perekondlike traditsioonide ja väärtuste lõhkumine.
Siin on meil kõigil võimalus oma sõna ja teoga kaasa lüüa. Jumal armastab õiglust, ohvrimeelsust, taevasest armastusest juhitud ja kantud südant.
M2evere,A

 

 

 

 
Andres Mäevere,
Eesti Kongressi saadik

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)