Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Eesti keele aastal konverents keeleuuendaja auks

19.04.2019 | | Rubriik: Kultuurielu

Toomkooli õpilane Mikk Metsmägi Ahrensi konverentsil ettekannet pidamas. Peeter Langovits

3. aprillil toimus Tallinna Toomkooli põhikoolimajas Eduard Ahrensi IV konverents pealkirjaga „Meil oma sõna kinnita“.

Samal päeval, 3. aprillil, kuid 216 aastat varem Tallinnas sündinud Ahrens õppis aastail 1811–1819 Tallinna Toomkoolis. Sestap on konverentsi toimumise päev ja koht omamoodi sümboolse tähendusega.
Muusikaline tervitus oli Eesti teatri- ja muusikaakadeemialt (Kaari Kattai – viiul ja Jelizaveta Kromskaja – klaver). Tervitused ütlesid Egle Viilma (Tallinna Toomkool), Sirli Zupping (haridus- ja teadusministeerium) ja Jüri Viikberg (Emakeele Selts).
Ettekanded pidasid Heiki Haljasorg („Eduard Ahrens ja Tallinna Toomkool XIX sajandil“), Mikk Metsmägi („Kümme Eesti keelemeest“), Sanne Säär („Eesti rahva- ja alternatiivmeditsiin, selleteemaliste vanasõnade tundmine kodukohas“), Sulev Valdmaa („Eduard Ahrens – Kuusalu koguduse kroonikakirjutaja“, Kristiina Ross („Eduard Ahrensi panusest eesti keele arengusse ehk mida iga haritud eestlane võiks sellest teada“), Aivar Põldvee („Külakeelest ja kirikukeelest“) ja Rasmur Puur („Laulupidu meie põhiväärtuste hoidjana“).
Konverentsi korraldajad olid Tallinna Toomkool, Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts, Laurentsiuse Selts ning organisatsioonide koostööd konverentsi ettevalmistamiseks koordineeris Heiki Haljasorg.
Ja nüüd paar sõna ka kahest ettekandest. Mikk Metsmägi rõhutas oma ettekandes Eduard Ahrensi puhul seda, et ta oli uue eesti kirjaviisi looja, kelle eesmärk oli kirikukeelt parandada. Tema sõnul lähtus Eduard Ahrensi grammatika soome keele grammatikatest.
Kristiina Ross tõi oma ettekandes näiteid vanast kirjaviisist ja uuest kirjaviisist ning ütles, et Ahrensi arvates võiks eesti keeles olla 12 käänet. Ahrensi panuseks oli ka see, et eesti keeles kirjutatakse pikk vokaal alati kahekordselt, nii et lühikene vokaal kõlab alati lühidalt. Kristiina Ross arutles ka selle üle, et kas kasutada Ahrensi puhul koloniaallingvistika mõistet või tuleks selle asemel mõni ilusam sõna välja mõelda.
1893. aastal kirjutas Villem Reiman Eduard Ahrensi tähtsusest nii: „Eesti kirjaviis ja Eesti keeleuurimine seisab Eduard Ahrensi õlade pääl. Nagu Iisraeli esimene kuningas Saul tervest rahvast pääjagu pikem oli, nõnda ulatab uue aja grammatikus Eduard Ahrens teistest keeleuurijatest üe.“ Eduard Ahrensi loodud tänapäevane eesti kirjaviis on tänini kasutusel ning sellele tublile Tallinna Toomkooli vilistlasele ja Kuusalu kirikuõpetajale on eesti rahval väga palju põhjust tänulik olla.
Heiki Haljasorg,
Tallinna Toomkooli õppealajuhataja

Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju, ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem. (Lk 12:48)