Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Eesti jaakobitee on avatud

12.05.2021 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga
Esimese rännupäeva õhtuks jõudis väsinud, aga rahulolev seltskond Saku kirikusse, kus pakuti sooja sööki ja öömaja. Liina Raudvassar.

7.–8. maini toimunud palverännakuga Tallinna toomkirikust Hageri kirikusse, kokku umbes 50 kilomeetrit, avati MTÜ Eesti Jaakobitee Sõprade Seltsi poolt kaardile kantud Eesti jaakobitee.

Kuigi selts on palverännakuid ja temaatilisi kokkutulekuid regulaarselt korraldanud juba kuus aastat, on just tänavu kevadeks jõutud ammuse unistuse, seltsi põhikirjas sätestatud eesmärgi täitumiseni. 

2021. aastat nimetatakse pühaks, sest jaagupipäev 25. juulil on tänavu pühapäeval. 

Sihiks Santiago

Eesti jaakobitee marsruut on leitud, korraldajate poolt läbi käidud ja kaardile kantud. Veel on koostatud kõigile huvilistele mõeldes elektrooniline koduleht www.caminoestonia.com, mis annab olulist informatsiooni Eesti jaakobiteest, samuti üldisemat teavet Camino de Santiago kohta. 

Eesti tee algab Tallinna toomkirikust ja kulgeb läbi Pärnu Läti piirini Ikla piiripunktis. Koostatud on andmebaas teele jäävatest pühakodadest ja vaatamisväärsustest, samuti jagatakse praktilisi nõuandeid majutus- ja toitlustusvõimaluste kohta. 

Korraldajate sõnul on Eesti jaakobitee rahvusvaheline palverännutee Eestis, mis suundub Santiago de Compostelasse ja on osa üleeuroopalisest võrgustikust. Eesti tee viib Riiga, ühineb Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Prantsusmaa ja Hispaania teedega ning jõuab Santiago de Compostelasse, kuhu Eestist on umbes 4780 kilomeetrit.

Teele reisidokumendiga

Seltskonda, kes pilvisel reedehommikul Toompeal kokku sai, ühendas entusiastlik soov alustada kahepäevast teekonda kirikust kirikusse. Pärast osavõtu registreerimist sai iga osaleja palveränduri passi, mille kaanel on püha Jaakobus Tallinna Niguliste kiriku kannatusaltarilt (autor Michel Sittow, u 1520). Sellesse omamoodi reisidokumenti saab läbitud etappide tõestuseks koguda kinnitavaid templeid. 

Umbes paarkümmend teeleminejat palvetas, et Jumal ise võtaks palverännul kaasas olla. Enamikul oli reisipaunas kogemusi eelnevatest samalaadsetest rännakutest kas Eesti või ka kaugemate maade teedel. 

Lävepakust üle

Mida tähendab palverännak, selle peab igaüks enda jaoks ise lahti mõtestama. Nii arvab peapiiskop Urmas Viilma, kes kahepäevasest rännakust osa võttes kinnitas soovi oma tööplaani ka edaspidi nii seada, et oleks võimalik järgnevatelgi etappidel kaasas käia. 

„Kas RMK märgistatud loodusrada ja palverännak on sama asi? Võib-olla mõne meelest ongi, aga minu jaoks on tegemist selgelt vaimse harjutusega,“ räägib peapiiskop rännaku ajal. Ta on meelt, et palverännak oleks abiks igale vaimulikule, miks mitte kõigile risti-

inimestele sisemise tasakaalu saavutamiseks. Jagades meenutusi 2019. aastal Camino Santiagol käimisest, teab ta, et füüsiline pingutus aitab kanalid vaimsete aistingute jaoks avatud hoida. 

Pärnu-Jakobi diakon Jane Vain, Eesti jaakobitee idee teostajaid, jagab oma mõtteid: „Me kunagi ei tea, kus ja kuidas Jumal inimest kõnetab. Olen näinud, kui oluline on ka neile, kes ei pea ennast kristlaseks, kirikusse jõudmine. Nad soovivad olla pühitsetud ruumis, vaikselt, mõtiskledes.“ Jane teab, et just rändurikatsumused võivad inimeses luua valmisoleku võtta oma ellu Jumal. Sellepärast on palverändude korraldamine misjonitöö – ühelt poolt leiavad siit usukindlust kirikuliikmed, teisalt võib senine usukauge leida tee kirikusse. 

Hea vastuvõtt

Kui hästi maitseb soe söök pärast paarikümne kilomeetri pikkust rännakut ning kui kosutav on päevapikkuse retke järel võtta matkasaapad jalast ning visata ennast seljakotist võetud matile pikali, selle kogemuse osaliseks said kõik esimese matkapäeva õhtuks Saku kirikusse jõudes. Tere tulemast ütles siinse Toomase koguduse õpetaja Magne Mølster, kes rääkis noore koguduse ajaloost ja juhtis õhtupalvust. Une eel päevast kokkuvõtet tehes väljendati imestust, et ühe päeva jooksul nõnda arvukalt pühakodasid sai näha ja enamikus ka sees käia. 

Külalislahkust kogesid palverändurid kõikide kirikute, kirikukeskuste ja palvelate juures. Teelistena võeti kõikjalt kaasa tunne, et ollakse oodatud. 

Liina Raudvassar

Kirikust kirikusse 2021

7.–8. mai Tallinna toomkirik – Hageri kirik

4.–5. juuni Hageri kirik – Märjamaa kirik

23. juuni – 24. juuli Märjamaa kirik – Pärnu-Jakobi kirik

8.–9. oktoobri marsruut täpsustub

19.–20. novembri marsruut täpsustub

Pildigalerii:

Palverännuselfile on saanud kõik need, kel rõõmu ühisest teest. Esimesed rivis on Jane Vain ja Epp Sokk, viimane peapiiskop Urmas Viilma.Jane Vain.

Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga! (Rm 12:21)