Esileht » Uudis » Uudised »

Eesti ja Läti on head naabrid

28.11.2018 | | Rubriik: Uudised

Raigo Pajula

Seoses äsja tähistatud Läti Vabariigi 100. aastapäevaga oleme mitmes artiklis puudutanud Läti usuelu ning ka koostöövõimalusi Eesti ja Läti luterlaste vahel.

Milline on aga praegune olukord Eesti ja Läti suhetes üldiselt? Seda nõustus Eesti Kiriku lugejatele lahkesti selgitama Eesti suursaadik Riias Arti Hilpus (pildil).
Eesti kui väikese riigi välissuhtluse ressursid on piiratud. Miks on Teie meelest Eesti riigile ja selle kodanikele oluline panustada muu hulgas ka suhete hoidmisele ja arendamisele Läti ja lätlastega?
Eesti ja Läti on ajaloolises ja kultuurilises mõttes väga lähedased riigid, tänapäeval oleme sarnastel seisukohtadel paljudes välispoliitika ja Euroopa Liidu küsimustes. Väga sarnaselt tajume ka ümbritsevat julgeolekukeskkonda ja suhteid suure idanaabriga, teeme tihedat koostööd riigikaitse vallas nii kahepoolselt kui ka koos teiste NATO liitlastega.
Paljude meie riigiasutuste vahel toimub tihe ja töine otsesuhtlus, sest seisukohti on vaja omavahel kooskõlastada. Kõigi kolme Balti riigi ees seisavad suured ühisprojektid transpordi- ja energiataristu alal, mida on võimalik teostada üksnes regionaalsel tasandil, näiteks Rail Baltic, ühtse gaasituru kujundamine või elektrivõrkude sünkroniseerimine muu Euroopaga.
Ja lõpuks, Läti on olnud Eesti jaoks läbi aegade üks peamisi kaubanduspartnereid ja investeeringute sihtkohti, nii et võime rääkida juba ühtse majandusruumi kujunemisest. Kõik see annab tunnistust, et saatkonna jaoks naaberriigis tööst ja teemadest juba puudu ei tule.
Kuidas hinnata praegust olukorda Eesti-Läti sidemete arendamisel? Milliseid edusamme ühelt poolt ja kasutamata võimalusi teiselt poolt tahaksite eriti esile tõsta? Pean silmas nii riikidevahelist ja majanduskoostööd kui inimestevahelist suhtlemist.
Tervikuna on meie sidemed väga head ja sõbralikud, kuid alati leidub valdkondi, kus annab veel kõrgemaid sihte seada. On võimalik edasi arendada majanduskoostööd, aidata kaasa Eesti ettevõtete tegevuse laiendamisele ja edukale hakkamasaamisele Läti turul. Igati ajavaimule vastav oleks koostöö arendamine e-riigi ja digimajanduse alal, näiteks luues paremaid võimalusi andmevahetuseks Eesti ja Läti riigiasutuste vahel.
Inimestevahelise suhtluse hea seis kajastub muuseas Läti turistide arvu kasvus Eestis viimastel aastatel, kuid kindlasti on siin veel arenguruumi, eriti meie lõunapoolsetes maakondades. Üldse seob paljusid Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti omavalitsusi piiriülene koostöö, kus omaette taset esindavad piirilinnad Valga ja Valka. Siin saaks veel parandada mõne piiriülese teenuse osutamist, mis aitaks säästa ressursse ja teeks tarbijate elu mõlemal pool piiri mugavamaks – näiteks meditsiiniteenused ning täiendavad rongi- ja maanteeühendused.
Kuivõrd on Lätis äramärkimist leidnud Eesti iseseisvuse juubeliaasta? Ning kuidas on Läti eestlased tähistanud Läti iseseisvuse juubelit?
Eesti iseseisvuse juubelit on Lätis tähistatud üsnagi aktiivselt, umbes nagu Läti riigi sajandat aastapäeva Eestiski. 24. veebruaril lehvisid Lätis paljudel majadel kas oma riigi või Eesti lipud. Liigutav oli kogeda, kuidas mõni Läti laulukoor või lasteaed kohalikke eestlasi nende tähtpäeva puhul õnnitles. Muidugi toimus kontserte, näituste avamisi ja külalisetendusi. Suurpidustuste puhul käisid Läti riigijuhid oma Eesti kolleegidel külas, nii nagu ka Eesti president osales Läti Vabariigi juubeliprogrammis 18. novembril. Kaunis ja sümboolne koostööprojekt oli „Kalevipoja“ esimese täieliku lätikeelse tõlke ilmumine, mida esitlesime Riias mõni nädal tagasi. Kuid ega kõik tähistamised pole sellega veel lõppenud, 2019. aastal seisavad ees näiteks mõned Vabadussõja võidukate lahingute aastapäevad, millel on oluline koht mõlema riigi ja rahva ajaloos.
Rain Soosaar

Tuleb inimesi idast ja läänest, põhjast ja lõunast, ja nad istuvad lauas Jumala riigis. (Lk 13:29)