Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopi läkitus iseseisvuspäevaks
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudised / Number: 20. veebruar 2008 Nr 8/9 /
Armsad kaasmaalased, õed ja vennad! Tervitan teid Eesti Vabariigi 90. aastapäeva puhul apostel Pauluse sõnadega: «Me oleme üksteise liikmed!» (Ef 4:25).
Eesti iseseisvus on paljude põlvkondade ühise pingutuse ja usu vili. Hoolimata rasketest aegadest on kristlikud põhimõtted liitnud inimesi armastuses ja osaduses, austuses ja hoolimises, vastutuses ja teenimises. Kirik on kogukond, mis on mõistnud ennast Kristuse nähtava ihuna, sotsiaalse organismina, kus igaühel on oma väärikas koht ja ülesanne. Jumal on korraldanud nõnda, et «ihus ei oleks lõhestumist, vaid et liikmed üksmeelselt muretseksid üksteise eest», lisab apostel (1Kr 12:25). Selline ühiskond tuleb iseendaga toime, suudab korraldada oma elu, rajada oma riiki.
Kas ei vaja me tänagi seda vundamenti? Sõnum Jumala armastusest aitab suureks saada vaimult, kasvatab eneseväärikust ja vabadusaadet. Aga ka suutlikkust näha endast suuremat, tajuda tervikut, arvestada teistega. Kaasaegne ühiskond on väga eriilmeline ja vastandlike huvidega, sageli lõhenenud ja riius. Siin peitub oht. Jeesus hoiatab, et riik, mis on omavahel riius, laastatakse, ja linn või pere, mis on omavahel riius, ei jää püsima (Mt 12:25). Otsigem seda, mis liidab! Püüdkem selle poole, et Eestis oleks võimalikult vähe hüljatud ja unustatud, aga ka hoolimatuid ja ülekohtusi inimesi.
Kristuses lepitab Jumal meid enesega ja üksteisega, teeb terveks selle, mis katki, viib kokku, mis lahutatud. Meie mitmekesisus ei ole nõrkus, vaid tugevus, kui meid seovad vastastikuse teenimise, usu ja armastuse sidemed. Isegi kriitikameel ja leppimatus halvaga saavad siis mõistetavaks ja edasiviivaks tööriistaks. Sellises vaimus oldi valmis ennastsalgavaks ohvriks Vabadussõja päevil – ja oldi võidukad. Sellises vaimus oleme tugevad ka tulevikus.
Tänagem Jumalat, et ta on kinkinud ustavaid südameid! Austagem neid, kes rajasid Eesti iseseisvuse alusmüüri. Jätkugu meilgi ligimesearmastust ja kodanikutunnet. Pühakiri kinnitab, et Kristuse läbi «ei ole me enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed» (Ef 2:19). Just selles mõttes peaksime olema oma riigis maa sool ja maailma valgus. Siis õitseb isamaa ja siin on hea elada.
Soovin kõigile õnnistatud iseseisvuspäeva!
Palugem üheskoos Jumala hoidmist ja õnnistust meie rahvale!
Andres Põder
Tallinnas 18. veebruaril 2008
