Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku kanoniseeritud uusmärtrid

15.03.2019 | | Rubriik: Kirikuelu

9. jaanuaril tunnistas Konstantinoopoli patriarhaadi püha sinod oma otsusega pühakuks kaheksa inimest, kes olid surmatud või hukkunud vangilaagrites aastatel 1944–1955. Esildise nende kanoniseerimiseks oli teinud EAÕK püha sinod.

Uusimate märtrite ühiseks mälestuspäevaks on seatud 20. august, piiskopmärter Peetri taevane sünnipäev, mis on samas ka Eesti taasiseseisvumispäev.
Pühad uusmärtrid arreteerimiskuupäeva järgi on järgmised.
Ülempreester Vladimir Irodionov (1885–15.11.1945). Isa Vladimir oli Eestis II maailmasõja põgenikuna Venemaalt. Osales „Õigeusu misjoni“ tegevuses sakslaste poolt okupeeritud Oudova linnas. Teenis Narva katedraalis 1943–1944, Tallinna kalmistu ja püha Nikolai kirikus 1944. Arreteeriti 20.11.1944. Hukkus kinnipidamiskohas Leningradi oblastis.
Preester Leonid Lavrov (4.4.1882–10.5.1954). Alates 1919. a Eestis. Teenis Narva Issandamuutmise katedraali abipreestrina, Varnjas ja Piirissaarel 1939–1941, Tallinna-Kopli kirikus 1941–1944. Arreteeriti 31.10.1944. Hukkus Kasahhi NSV Karaganda laagris.
Kirikuteener Aleksander Gadalin (20.8.1878–10.10.1951). Eestisse saabus sõjapõgenikuna 5.2.1944. Töötas Tallinna püha Siimeoni kiriku juures kojamehena. Arreteeriti 9.10.1944, hukkus Karaganda surmalaagris.
Piiskop Peeter (Pähkel, 31.12.1875–20.8.1948). Hiiumaalt pärit, alates 1933. a oli isa Peeter Petseri vaimuliku seminari õppejõud. Arreteeriti 26.6.1945. Saadeti Kemerovo obl Arljuki linna lähedale vangilaagrisse, hukkus kinnipidamiskohas.
Arhimandriit Aliipi (kodanikunimega Aleksander Ivlev, 1.8.1877–29.1.1950). 1911 õnnistati mungaks, 1914. a pühitseti diakoniks, 1917. a preestriks, 1932. a arhimandriidiks. Teenis erinevates kogudustes ja oli pidevalt taga kiusatud punavõimu poolt. Eestiga oli isa Alipi seotud alates juunist 1948, kui ta tuli teenima Kuremäe kloostrisse. Arreteeriti 3.5.1949, saadeti tähtajatule sundasumisele Sverdlovski „paranduslike tööde laagrisse“, hukkus kinnipidamiskohas.
Johannes (Juhan) Värk (3.8.1904–20.5.1952) sündis Ilmjärve külas. Diakoniks pühitseti ta 16.12.1934 ja preestriks 9.6.1935. a. Isa Johannese abikaasa Leida (Liidia) arreteeriti 25.3.1949 Ilmjärve kiriklas, preester viibis sel ajal talitusel. Kuna Johannes ja Leida olid lubanud abielludes teineteist mitte kunagi jätta, läks isa Johannes vabatahtlikult küüditajate juurde, et naisega sama saatust kanda. Preester näitas eeskujuga, kui tähtis on õigeusulisele perekond ja abielusidemed. Nad küüditati Siberisse, 5.10.1949, määrati erikomisjoni poolt viieks aastaks sund­asumisele Omski obl Kormilovski rajooni Tšernogorski külla, isiklik vara konfiskeeriti. Isa Johannes hukkus kinnipidamiskohas. Abikaasa Leida vabanes 1957. a ja tuli tagasi Eestisse.
Andres Punšun (24.7.1882–20.6.1955) sündis Ilmjärvel. Töötas köster-kooliõpetajana Tartu Jumalaema uinumise (Uspenski) koguduses ja õpetajana Laatre koolis. Töötas jurist-konsultandina. Arreteeriti 21.2.1950. Hukkus Siberi vangilaagris.
Preester Serafim Uljanov (2.2.1906–8.10.1955) sündis Narvas. Pärast II maailmasõda astus Serafim vaimulikku seminari ja ta pühitseti diakoniks 22.2. ning preestriks 1.3.1953. Kui isa Serafim ootas kogudusse määramist, arreteeriti ta 20.3.1953 Kuressaares. Ta saadeti Borovitši vanglasse Novgorodimaal. Laagris tehti vangidega muuhulgas ka inimkatseid ja ülimalt kurnatud isa Serafim saadeti pärast Stalini surma järgset amnestiat koju surema. Ta uinuski teel koju Tallinnas ja puhkab Rahumäe kalmistul.
Pühad märtrid, paluge Jumalat meie eest!
Allikas: Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku koduleht www.eoc.ee

Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile! (Lk 9:62)