Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon minevikust »

Eeskujudest innustunud Georg Voldemar Klaus

31.08.2007 | | Rubriik: Persoon minevikust

26. augustil möödus 100 aastat õpetaja Georg Voldemar Klausi sünnist.Image

Oli aasta 1904, kui Tallinnast siirdus Moskvasse elama ja avas seal oma rätsepaäri Simunast pärit Aleksander Klaus. Seal võttis ta naiseks Moskvas sündinud eestlanna, 1907 sündis abielupaaril poeg Georg Voldemar ja viis aastat hiljem tütar Lydia.

Georg Voldemar on meenutanud, et tema lapsepõlv möödus peaasjalikult vanaema hoole all, kes sügavalt uskliku inimesena luges õhtuti perele pühakirja ja «Ristirahva lehte» ette. Peeter-Pauli luteri usu kiriku juures asus lasteaed, mida juhatas Georg Voldemari ristiisa Julius Pool. Pool oli agar kirikutegelane ja suhtus lastesse suure armastusega. Ristiisalt õppis Georg koraale ja palveid.

«Kuna meie elukoht sel ajal oli kiriku lähedal, siis imbusin juba noorelt kiriku õhkkonda; pealegi kui oli häid suhteid koguduste õpetajatega,» on Georg Klaus hiljem meenutanud. Eriti tõstis ta teiste seast esile Paul Willigerodet, Oskar Freyd ja Alexander Siegfriedi. «Õpetajatega sagedane kokkupuutumine avaldas minus teatud aukartust ja lugupidamist nende vastu. Sel ajal juba pesitses minus soov saada kord nende sarnaseks vaimulikuks.»

Alghariduse sai Georg Klaus Moskva Peeter-Pauli luteri usu gümnaasiumi algkoolis, kooli juhataja oli eesti päritolu, samuti ka algkooli inspektor. Pärast revolutsiooni muudeti kool venekeelseks.

Kui varasematel aastatel olid vanemad igal aastal Eestis käinud sugulasi külastamas, siis 1920 koliti Eestisse tagasi, koolitee jätkus Tallinna II reaalkoolis (muudeti Tallinna Tehnikagümnaasiumiks). 1925–1928 õppis ta Tallinna Reaalgümnaasiumis, laulis Kaarli kiriku laulukooris ja käis piibliringis. Leeriõpetaja oli õp Artur Sommer.

Leeripüha jaanipäeval 1926 jättis mälestuste põhjal kustumatu mulje, mis andis lõpliku tõuke asuda õppima usuteadust Tartu ülikoolis. Vahepealne kohustuslik ajateenistus andis selleks võimalust 1929. aasta sügisel.

Tagasihoidlikud majanduslikud võimalused lükkasid ülikooli lõpetamisaja edasi – 1936. aastasse, mil Klaus sooritas ka pro venia concionandi eksami. Prooviaastal oli ta Tallinna Pauluse koguduses õpetaja R. Uhke ja Keila koguduses praost A. Köögerdali juures. Sooritas aasta hiljem pro ministerio eksami.

Ordineeriti 19. detsembril 1937 ja määrati konsistooriumi otsusega ajutiselt Tallinna Toomkiriku õpetaja kohusetäitjaks ja perekonnaseisuametnikuks. Ka isiklik elu vajas sättimist: abielust Leida Lõhmusega sündisid poeg Raivo-Kalle (1943) ja tütar Liivia (1946).

Järgnevad aastad tõid tööd erinevates kogudustes: Tallinna Pauluse ja Kopli ning Randvere-Viimsi koguduses, kuni 1945 määrati teenima Nõmme Rahu kogudust. Siin kogunes teenistusaastaid 32 ja lisandusid praosti ning konsistooriumi assessori ülesanded.

Tõsiselt haige, jäi Georg Klaus 1978 pensionile ja suri 9. mail 1983. Pärast Georg Klausi asus Nõmme Rahu kogudust teenima õp Voldemar Ilja, kellel on oma eelkäijast head mälestused. «Georg Klausi suhtumine inimestesse oli humaanne, sain seda mõnel korral kogeda,» meenutab Voldemar Ilja täna.

Nõmme Rahu kogudus meenutas pühapäeval oma kunagist õpetajat tänutundega, oma isa mälestasid ka kohal viibinud poeg ja tütar.

Rita Puidet

Valmistage Issanda teed; vaata, Issand Jumal tuleb jõuliselt ! (Js 40:3a,10a)