Ees seisab Urvaste kalmistu 250. aastapäev
/ Autor: Kätlin Liimets / Rubriik: Uudised / Number: 27. aprill 2022 Nr 18 /
Et tähistada Urvaste koguduse kalmistu 250. aastapäeva, andis kogudus välja raamatu „101 isikut Urvaste kalmistul“.
Raamatu „101 isikut Urvaste kalmistul“ idee autor on Urvaste koguduse õpetaja Üllar Salumets. „Juba kümme aastat on olnud mõte kirjutada raamat kultuurilooliselt ja muul viisil olulistest isikutest, kes Urvaste kalmistule on maetud. Tegudeni pole aga jõudnud, küll olen nende aastate jooksul infot ja fotomaterjali kogunud. Koguduse sõber, pensionil olev majandusteadlane emeriitprofessor Vambola Raudsepp leidis aja ja oli valmis materjalid koondama, juurde uurima ja raamatu kokku panema,“ vahendas õpetaja Salumets. Töö algas jaanuaris ja 4. aprillil esitleti 42-leheküljelist väljaannet Urvaste koguduse pastoraadis.
Vambola Raudsepp kirjutab isikute valiku alustest oma blogis (https://vambola-raudsepp.blogspot.com/): „Tuntus johtub inimese panusest möödanikus, mis annab põhjuse ka temast kirjutada. Olulised on inimesed, kes võitlesid Eesti riigi loomise eest ja kaitsesid oma riiki, sünnimaad. Meenutamist väärivad veel isikud, kes tagasid Eesti jätkusuutlikkuse, sealhulgas rasketel okupatsiooniaastatel.“
Raamatu pealkiri on tegijate sõnul siiski sümboolne, sest isikuid on sinna jõudnud enam kui 101. Lisaks kogudusetöösse sajandite jooksul panustanutele leiab raamatust teisigi, kes on kogukonnale olulised. Näiteks nimetab Salumets Valga linnarsti ja omavalitsustegelast Juhan Müllersoni, aga ka kunagist Antsla gümnaasiumi direktorit, legendaarset spordientusiasti ja ajakirjanik Vahur Kersna isa Aksel Kersnat. Väljaande lõpus on Urvaste kalmistu kaart, kuhu on märgitud kvartali täpsusega, kus hauad asuvad. Kultuuri- ja koduloohuvilistel on võimalik selliselt osutatud isikute hauad üles leida.
Urvaste kalmistu 250. aastapäeva peetakse 23. juunil surnuaiapühal. Samasugune ümmargune tähtpäev võib saabuda nii sel kui ka järgnevatel aastatel paljudel Eestimaa kalmistutel, sest 1772. aastal andis keisrinna Katariina II välja ukaasi, mille järgi ei lubatud enam kirikutesse ja kirikuaedadesse matta ning seati reegel, et uus kalmistu peab kirikust asuma vähemalt 200 meetri kaugusel.
Kätlin Liimets
