Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

EELK võõrustas Hongkongi luterlasi

16.10.2019 | | Rubriik: Kirikuelu

Hongkongi külalisi võõrustas Eestis EELK diakoonia- ja ühiskonnatöö sihtasutus. Pildil selle juht õp Avo Üprus piiskop Chang Chu Wale Harkujärve kogukonnakirikut tutvustamas. Rain Soosaar

Septembri lõpul külastas Eestit Hongkongi luterlaste delegatsioon. Külalised tundsid huvi nii meie kiriku diakooniatöö kui Eesti ajaloo vastu.

Hongkonglased külastasid 23.–25. septembrini toimunud visiidi käigus Tallinna diakooniahaiglat, Harkujärve kogukonnakirikut, Tallinna Peeteli koguduse sotsiaalkeskust ning Rakvere koguduse juures tegutsevat intellektipuudega inimeste päevakeskust. Samuti kohtuti peapiiskop Urmas Viilmaga ning tutvuti Tallinna toomkiriku ja teiste pealinna vaatamisväärsustega.

Huvi Eesti vastu
Delegatsiooni juhtinud Hongkongi Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Chang Chun Wa kinnitas Eesti Kirikule, et Eestisse jõuti tänu nende kiriku headele suhetele Soome luterliku misjoniorganisatsiooniga Felm. Seetõttu otsustati ette võtta õppereis Soome sealse luterliku kiriku diakooniatööga tutvumiseks. Et Tallinn on Soomest ainult paari tunni laevasõidu kaugusel, otsustas Hongkongi piiskop tuua oma kiriku sotsiaaltöö juhid aga ka Eestisse.
Olulised olid seejuures ka isiklikud sidemed. Nelja aasta eest oli piiskop Chang nimelt Luterliku Maailmaliidu liikmeskirikutes hiljuti ametisse seatud piiskoppide kohtumisel tutvunud meie peapiiskopi Urmas Viilmaga, kellega tekkis hea klapp. Peale selle oli visiidi eesmärgiks tutvuda meie maaga, mis piiskop Changi sõnul on maailmas tuntud tänu edukale vabadusvõitlusele ja kiirele arengule pärast iseseisvuse taastamist.

Kogemusi vahetamas
Eesti Kiriku reporter saatis hongkonglasi nende visiitidel diakooniahaiglasse ja Harkujärvele. Külalised näisid meie kogemustest väga huvitatud olevat, sest küsimustele ei paistnud lõppu tulevat. Kiiresti ilmnes aga ka vaatenurkade erinevus, sest sealse kiriku sotsiaaltöö on meie omast märksa laiahaardelisem. Vaid 19 000 liikmega Hongkongi kiriku palgal on nimelt üle tuhande sotsiaaltöö tegija. Ka tegevusvaldkondi on palju: peetakse üleval lasteaedasid, tegeldakse vaimupuudega inimestega, aidatakse uimastisõltlasi ja töötuid, kantakse hoolt vanurite eest …
Paljuski tegeleb kirik Hongkongis niisiis sellega, millega meil riiklikud hoolekandeasutused. Valitsuse eelarvest kaetakse ka 78% kiriku sotsiaaltöö kulutustest ning suurem osa töötegijatest pole üldse kiriku liikmed.
Lisaks sellele erineb ühiskondlik ja majanduslik taust. Hongkongis tavatsetakse näiteks tööjõudu importida naabruses asuvatest madalama elatustasemega riikidest, meie aga pigem ekspordime oma tööjõudu mujale Euroopasse.
Piiskop Chang kinnitas diakooniahaigla külastamise järel Eesti Kirikule igatahes, et tema meelest tehakse seal väga head tööd. Just tänu seotusele kirikuga võivad haigla patsiendid piiskopi arvates sedavõrd südamlikku ja inimlikku suhtumist kogeda. Teisalt torkas talle aga silma see, et terve haigla peale oli ainult üks sotsiaaltöötaja ja tegevusterapeut ning kaplangi töötab osalise ajaga. „Võib-olla peaks seal mõtlema, kuidas koguda vahendeid, et teenust paremini osutada,“ leidis Chang.

Ühiskondlikud pinged
Ent jutuajamises Hongkongi piiskopiga ei saanud üle ega ümber ka poliitikast, sest sealne protestiliikumine on äratanud Eestiski rohkesti tähelepanu. Teatavasti sai endisest Briti asumaast Hongkongist 1997. aastal Hiina osa tingimusel, et 50 aastaks säilib seal omavalitsus ja muust Hiinast erinev ühiskonnakord. Paljud kohalikud elanikud pole aga siiski Hongkongis viimastel kümnenditel toimunud muutustega rahul, mis on mitmel korral viinud poliitiliste väljaastumisteni.
Tänavugi on seal kevadest saadik regulaarselt toimunud suuri rahumeelseid meeleavaldusi, ent ka sõjakamate protestijate kokkupõrkeid politseiga. Balti keti aastapäeva puhul Hongkongis moodustatud inimketid näitasid, et sealsed aktivistid on ka Eesti vabadusvõitlusest inspiratsiooni leidnud. Meidki külastanud luterlaste delegatsioon käis muide vaatamas Harjumäel asuvat Balti keti mälestusplaati.
Luterlik kirik hoidub siiski poliitilistes küsimustes poolt valimast. Piiskop Chang tõdes samas, et Hongkong on avatud ühiskond ning seega on loomulik, et inimeste arvamused erinevad. Teisiti pole lugu ka koguduseliikmete seas. Kui alguses oli piiskopi sõnul seetõttu ka kirikus pingeid, siis nüüdseks olevat olukord parem. Eriarvamusi poliitilistes ja ühiskondlikes küsimustes tuleks tema kinnitusel kirikus sallida.
„Kui kirikul on ainult üks perspektiiv, siis see on väga ohtlik,“ rõhutab Chang. „Niisiis me ei ütle liikmetele ette, millist seisukohta võtta, vaid erinevad seisukohad võivad meie kirikus koos elada.“ Piibellik lähenemine taolistes vaidlusküsimustes on tema sõnul taotleda ühtsust mitmekesisuses.
Hongkongi ühiskonnas tervikuna ei näita pinged aga vaibumise märke. Viimati toimusid suured meeleavaldused Hongkongis 1. oktoobril, mil Hiinas tähistati rahvavabariigi 70. aastapäeva. Need muutusid taas vägivaldseteks ning oli ka kannatanuid.
Rain Soosaar

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)