Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

EELK vaimuliku pädevus­mudel on vastu võetud

09.12.2020 | | Rubriik: Kirikuelu
Eneseväljendusoskus on üks pädevustest, mida vaimulik vajab. Pindi ja Vastseliina koguduse õpetaja Argo Olesk Võru praostkonna 2018. aasta jõulupeol end väljendamas. Vasakult õpetajad Margit Lail, Andres Mäevere, Jaak Pärnamägi, Argo Olesk ja praost Üllar Salumets. Kätlin Liimets.

Käesoleva aasta sügisel kinnitas konsistoorium EELK vaimuliku pädevusmudeli. 

Selle mudeli koostamise tingis vajadus ühtlustada vaimulike taseme-, kutse- ja täienduskoolitust ning toetada vaimulikke nende ameti pidamiseks vajalike pädevuste omandamisel ja arendamisel.

Tark ei torma. EELK vaimuliku pädevusmudeli saamisloost

EELK vaimuliku pädevusmudelist rääkides tuleb alustuseks vaadata aastate taha, täpsemalt aastasse 2012, kui valmis rakendusplaan EELK arengukavale aastateks 2008–2017. Arengukava inimvara arendamisega seotud eesmärkide saavutamiseks oli selles plaanis ühe eesmärgina kiriku võtmevaldkondade töötegijate ja tugipersonali rolli ja vastutuse määratlemine ning üks selle eesmärgi saavutamise nimel tehtav tegevus vaimuliku kompetentsimudeli väljatöötamine ja suhestamine koguduste võtmevaldkonna töötegijatega. 

Selles pädevusmudelis tuli määratleda vaimuliku põhi- ja kõrvalpädevused ning vaimulike taseme- ja täienduskoolituste õppekavaarendus pidi hakkama lähtuma kompetentsimudelis sätestatud pädevustest. Samuti nähti rakenduskavas ette seda, et vaimulike kompetentsimudelit hakatakse rakendama pastoraalseminari vastuvõtul ja lõpetaja vaimuliku kutseks vastavuse hindamisel. 

Möödusid mõned aastad ning 7. aprillil 2015 otsustas konsistoorium moodustada EELK vaimuliku ameti komisjoni, mille eesmärk on nõustada vaimuliku ameti kandidaatide ettevalmistamist pastoraalseminaris, analüüsida, planeerida ja koordineerida vaimulike teenistussuhteid, täienduskoolitust, hingehoidu ja vaimulikku kasvamist. Komisjoni esimeheks sai piiskop Einar Soone. 

Komisjoni teisel koosolekul 27. oktoobril 2015 otsustati luua vaimuliku kompetentsimudelite väljatöötamise alarühm, mis koostöös EELK hariduskomisjoniga mudeli loomisega algust pidi tegema. Alarühma kuulusid Marko Tiitus, Einar Soone ja Allan Kährik (projektijuhina).

Eesti keeles on kompetentsus ja pädevus sünonüümid, kompetents aga tähistab eelkõige võimupiirkonda. Selguse mõttes otsustas töörühm nimetada loodava mudeli pädevusmudeliks.

Pädevusmudeleid on loodud nii Eestis kui mujal maailmas. See on alati ja paratamatult olnud kollektiivne tegevus, kus mudel n-ö kasvab välja selles kirjeldatud erialainimeste tegelikest probleemidest, ülesannetest ning selle kõigega toimetulekuks vajalikest pädevustest. Mida laiemapõhjaline on pädevusmudeli loomisse kaasatud huvirühm, seda suurem on võimalus, et see mudel „ellu ärkab“ ning et sellest tõepoolest ka abi ja kasu tõuseb. 

2016. aasta jaanuarikuisel vaimulike konverentsil rühma vaimulikega tehtud prooviintervjuu andis väärtuslikku teavet küsimuste sõnastamiseks. Kolm fookusgrupiintervjuud EELK hariduskomisjoni, vaimuliku ameti komisjoni ning Viljandi praostkonna vaimulikega tehti 2016. aasta aprillis ja mais ning neljas EELK UI usuteaduse rakenduskõrghariduse 1. aasta üliõpilastega 2016. aasta oktoobris. 

Intervjuude kvalitatiivse sisuanalüüsi tulemusena koostatud mudeli esialgse kavandi töötas töörühm, kuhu neljanda liikmena kaasati Kerstin Kask, põhjalikult läbi ning märtsis 2017 esitleti esmast visandit nii vaimuliku ameti komisjonile kui hariduskomisjonile. 

Mudeli täiendatud versioon valmis 2017. aasta sügisel. Läbi aastate 2018–2020 koguti vastukaja mudelile ning täiendati ja redigeeriti selle sõnastust. Konsistooriumi otsusega (6.10.2020) kiideti EELK vaimuliku pädevusmudel heaks.

Mis on vaimuliku pädevusmudel?

EELK vaimuliku pädevusmudel (VPM) on vaimuliku kõige olulisemate pädevuste süsteemne kirjeldus, mis on vajalik vaimuliku kutse kandidaadi valmisoleku hindamiseks ning tema ettevalmistuse (tasemeõpe) ja (elukestva) täiendusõppe kavandamiseks. 

Selle mudeli otstarve ei ole luua vaimuliku ameti piibellikku ja süstemaatilis-teoloogilist tervikkäsitlust. Mudel toetub EELKs kehtivatele kiriku ja vaimuliku ameti käsitlustele, mis on väljendatud pühakirjas, luterlikes usutunnistuskirjades, EELK põhikirjas ning kirikuseadustikus (§49–§73), EELK kirikukäsiraamatus, diakoni ja preestri ametivandes ning teistes EELKs kehtivates vaimulikku ametit käsitlevates ja sätestavates dokumentides. 

Mida on vaimuliku pädevusmudelis leida?

Pädevusmudeli koostamise lähteküsimusteks on ühelt poolt, millised on vaimuliku tööülesanded koguduses ning millised tegevused on olulised nende ülesannete täitmiseks. Teiselt poolt on aga küsimuseks, millised on vaimuliku ees seisvad probleemid koguduses ning millised tegevused on vajalikud nende lahendamiseks. Nende ülesannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks peaksid vaimulikul olema järgmised pädevused:

Mis saab edasi?

Pädevusmudeli võimalikke rakendusvaldkondi on mitmeid, eelkõige aga on sellest kasu EELK-le vajaliku tasemeõppe ja täienduskoolituste kavandamisel ja rakendamisel ning pastoraalseminari töös EELK vaimulikkonna toetamisel nii, et me tõepoolest kasvaksime täismeheks Kristuse täisea mõõtu mööda (Ef 4:13).

Allan Kährik,

EELK vaimuliku ameti komisjoni liige

Pädevus: psüühiliste protsesside integreeritud kogum, mis tugineb teadmiste, oskuste, hoiakute, uskumuste, väärtuste, tegevusmudelite ning autonoomse motivatsiooni ühtsusele koos huvi, suutlikkuse ja õigustega neid loovalt, ettevõtlikult, paindlikult ja tulemuslikult rakendada konkreetsetes keskkondades konkreetsete ülesannete täitmisel, protsessides osalemisel, probleemide lahendamisel ja väärtusloomes.

Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. (Rm 5:8)