Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

EELK Usuteaduse Instituudi kirikumuusika osakonna VIII suvesess «Üle piiri»

31.08.2016 | | Rubriik: Kirikuelu

Organistid Valga Jaani kirikus pärast õhtukontserti: vasakult Inese Vohlbrück, Kristel Aer, Kaja Jalukse-Järvik, Virge Kadarik, Kersti Petermann, Anneli Klaus. Jüri Goltsov

Igal suvel kutsub usuteaduse instituudi kirikumuusika osakond oma praegusi ja endisi õpilasi ning õppejõude suvisele orelireisile.

Augustikuu 8. päeval asus kuus rõõmsameelset kirikumuusikut teele Läti piiri poole. Kavas oli tutvuda mõne oreliga ja nende hoidjatega. Samuti kirikutega, kus väärtuslikud muusikainstrumendid asuvad.
Sangaste kirik sai meie esimeseks peatuspaigaks. Esimest korda on kirikut mainitud 1379. aastal. Pühakoda on mitmel korral purustatud ja taas üles ehitatud. Kirikuõpetaja Ivo Pill andis pikemalt selgitusi koguduse eluolu ja oreli kohta. Sangaste orel on eesti kultuuriloos olulisel kohal, sest on vendade Kriisade ehitatud (1924). Selle pilli ehitamiseks aitas raha koguda terve kogudus – tehti näitemänge, korraldati pidusid ja loteriisid, annetati isiklikult.

Kahe riigi piiril
Edasi Valga Jaani kirik. Algupärane Jānis Cimze tellitud, orelimeister Friedrich Ladegasti ehitatud orel (1867) pakkus suurt avastamisrõõmu. Valga kauaaegne tunnustatud organist Jüri Golt­sov tutvustas oreli omadusi. See on üks väheseid saksa orelimeistri Ladegasti muutumatuna säilinud pillidest maailmas.
Friedrich Ladegast (1818–1905) ehitas elu jooksul kokku ligi 200 orelit, millest on säilinud kümmekond. Suurem osa tema orelitest on kas hävinud või ümber ehitatud. Eestis on üldse ainult kaks Ladegasti orelit. Ajaliselt hilisem Tallinna toomkiriku orel on aga Saueri töökojas ümber ehitatud. Kultuurilooliselt on orel tähtis ka seetõttu, et temal harjutasid Cimze seminari õpilased.
Kõla poolest on orelil võimalik mängida nii 17.–18. sajandi kui ka 19.–20. sajandi orelimuusikat. Hea meel on, et kogudus väärtustab oma orelit. Valgas toimuvad regulaar­selt orelikontserdid, kus on esinenud suurepäraseid tipporganiste.
Kursusest osavõtjad said ka mängida silmapaistval instrumendil õhtukontserdi «Piiri pealne». Kontsert oli igati oma nime vääriline. Asusime kahe riigi piiril, mängisime väga erinevate ajastute muusikat. Ning orel hõiskas ja laulis koos organistide südametega.
Järgmisel päeval leidsime end väikeses Smiltenes. See on 5000 elanikuga linnnake Lätimaal, 40 km kaugusel Eesti piirist. Eestipäraselt on linna nimi Miltina. Kirikuhoone pärineb 19. sajandi algusest. Romantiline orel aastast 1888 on väga hea kõlaga ja heas korras.
Kohalik organist Inga Rācene tutvustas suure vaimustusega kirikut ja orelit ning mängis meile ka oreli kõiki registreid ja omadusi tutvustava oreliimprovisatsiooni läti rahvalaulu teemal, mis ootamatu klassikalise muusika lõpu sai.
Smiltene kirik on pühendatud neitsi Maarjale. Kirikus on luksuslik altar ning siseseinu kaunistavad rahvuslikud ornamendid. Väärikalt on eksponeeritud Läti lipp. Saime külastada ka väljapaistva pastori Kārlis Kundziņsi mälestustuba ja ronida kirikutorni.

Cēsises ja Valmieras
Tee kulges edasi mööda suvist Lätimaad. 13. saj lõpul ehitatud Cēsise Jaani kirik on aegade jooksul mitu korda ümber ehitatud. Jumalakoda on aga säilitanud oma vägevuse ja pilkupüüdva ilme. Kohe sisenedes tervitas meid eesti kunstniku Johann Köleri altarimaal «Ristilöömine».
Saksa oreliehitaja Walckeri 1907. aastal ehitatud oreli prospekt on väga kaunis ja suursugune. Ka Eestis on Walckeri oreleid. Neist suurim on Tallinna Kaarli kirikus ning tal on tähtis koht Euroopa väärtuslikemate orelite seas. Cēsise kirikus korraldatakse kontserte maailmakuulsate organistide ja kooride osavõtul. Kirik on koduks rahvusvahelisele noorte organistide festivalile.
Cēsise kirikus käivad esinemas ka eestlased. Minul on kogemused sealses kirikus musitseerimisest koos Vanemuise Seltsi segakooriga. Kohalik organist Lelde Krastina näitas meile ka kohalikku kultuurikeskust, kus oli hea akustikaga saal väikese kaasaegse harjutusoreliga.
Meie reis lõppes Valmieras. Linna ajalooliseks alguseks loetakse aastat 1283, kui algas Püha Siimeoni kiriku ehitus. Seega on see üks vanemaid Läti kirikuid. Valmiera kuulub ka hansalinnade ketti. Euroopas tuntud meistri Ladegasti ehitatud orel lõpetas meie põgusa orelituuri. See on Läti romantilisima kõlaga orel, ehitatud 1886. aastal. (Alustasime Eestis oma orelireisi Valgas just Ladegasti oreliga tutvudes).
Valmiera orel võimaldab esitada väga ulatuslikku repertuaari. Kirikus toimuvad ka tipporganistide kontserdid. Pühakojas on ajalooliselt tähtsad kantsli-, altari- ja orelimaalingud. Kiriku tornis on näitusesaal, torni vaateplatvormilt saab näha Valmiera linna panoraami. Orelirõdu on kahekordne, dekoorina kaunistavad alumise rõdu äärt kaheteistkümne apostli kujutised.
Tervituseks mängis kohalik organist Leons Āķeris koraale läti uuest kiriku lauluraamatust, kus on palju kaasaegsete heliloojate koraaliviise, ka Raimonds Paulsi loodud ja seatud kirikukoraale.
Anneli Klaus

Valmistage Issanda teed; vaata, Issand Jumal tuleb jõuliselt ! (Js 40:3a,10a)