Esileht » Uudis » Uudised »

EELK ja rahvusarhiivi koostööpäev Tartus

15.11.2017 | | Rubriik: Uudised

Peapiiskop Urmas Viilma andis tänutäheks kiriku ja rahvusarhiivi viljaka koostöö eest riigiarhivaar Priit Pirskole üle EELK aukirja. Pildil ka Janis Tobreluts.3 x Kätlin Liimets

9. novembril tutvustati Tartus rahvusarhiivi peahoones Noora rahvusarhiivi ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vahelise pikaajalise koostöö tulemusi.

Ühistööle tagasivaatava päeva avas riigiarhivaar Priit Pirsko, kes ütles et viljakas koostöö on teinud õnnelikuks tuhandeid inimesi, kuna on loonud juurdepääsu ligikaudu 2500 unikaalse arhivaali kasutamiseks. Rõõmu väljendas ka peapiiskop Urmas Viilma, kes tänutäheks andis riigiarhivaarile üle EELK aukirja.
Kirikuraamatute kättesaadavaks tegemise protsessi tutvustasid EELK konsistooriumi arhivaar Janis Tobreluts, rahvusarhiivi arhivaar Lea Teedema ning konserveerimisvaldkonna juht Jaan Lehtaru. Umbes 70 kohalviibija seas olid ka piiskop Tiit Salumäe, kantsler Ülle Keel, Tartu ja Valga praostkondade praostid Ants Tooming ja Mart Jaanson.
Koguduste arhiivides olevad kirikuraamatud, mis pärinevad peamiselt 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi esimesest poolest, kannavad endas meie rahva mälu. Et olulisi pereloolisi arhivaale säilitada ja neile parem juurdepääs võimaldada, sõlmiti 2006. aastal EELK konsistooriumi ja rahvusarhiivi vahel koostööleping. Järgnes 2008. aastal allkirjastatud lepe, mille alusel mikrofilmis rahvusarhiiv kogudustes leiduvad pereloolised allikad ja võimaldas neile tasuta ligipääsu rahvusarhiivi veebikeskkonnas Saaga.
Janis Tobreluts ütles ettekandes, et süsteemne kiriku ja riigiarhiivi ühistegevus taasiseseisvunud Eestis algas 2000. aastal ning alates 2001. aastast on rahvusarhiiv toetanud oma eelarvest tööd kirikuarhiivide korrastamisel.
„Lepingud pole jäänud paberile. Arenesid neli olulist koostöösuunda, milleks on arhivaalide kirjeldamine praostkondades ja kogudustes, arhiivide koondamine konsistooriumi arhiivi, konsistooriumi arhiivide kogu jõudmine AISi (arhiivi infosüsteem) ja lisaks on koostöös Tartu ülikooli usuteaduskonnaga kirjeldatud väliseesti koguduste arhiive ja toodud kümmekond neist Eestisse,“ tegi Tobreluts kokkuvõtte tehtust.
Arhivaar Lea Teedema ja konservaator Jaan Lehtaru andsid ülevaate protsessist, kuidas kirikuraamatud transporditi rahvusarhiivi, kus need kirjeldati, vajadusel konserveeriti (40% kogu materjalist) ning seejärel mikrofilmiti ja digiti. Korrastatud kirikuraamatud tagastati kogudustele.
Pärast sisukat ülevaadet rahvusarhiivi ja kiriku suurepärasest koostööst ja ühist lõunasööki said kokkutulnud tutvuda rahvusarhiivi uue hoonega. Külastati konserveerimistööruume ja hoidlaid, kus uudistati arhiivis olevaid materjale. Näiteks vanimat arhivaali ehk 1240. aastast pärinevat Taani kuninga Erik IV kirja kümnisekohustuste kohta. Huvipakkuvad olid ka Keila koguduse kirikuraamat (1620–1635) ja KGB materjalidest Jaan Tõnissoni isikutoimik.
Kätlin Liimets

Pildigalerii:

Arhivaar Lea Teedema (vasakult teine) tutvustab materjalide vastuvõturuumis tehtavaid toiminguid. Laual on Kuressaare õigeusu koguduse preestri Felix Kadariku isikuarhiiv.

Kõige vanem arhiivis olev kirikuraamat on 17. sajandist pärinev Keila koguduse kirikuraamat.

 

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)