Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

EELK 100 – kirikulugu, teoloogia, mälestused

03.01.2018 | | Rubriik: Kultuurielu

Valmis on saanud väärikas koguteos kiriku 100. aastapäevaks. Tiiu Pikkur

EELK konsistooriumis esitleti aasta lõpu eel koguteost „Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 100“, mille artiklites käsitletakse kiriku 100aastase ajaloo eri etappe ja tahke, antakse läbilõige Eestis tehtavast usuteaduslikust uurimistööst ning oma mälestusi jagavad endised ja praegused kiriku töötegijad.

2017. aastal möödus 100 aastat EELK kui vaba rahvakiriku asutamisest. Peapiiskop Urmas Viilma ütles, et selle koguteose ilmumine on ka tähiseks juubeliaasta lõpetamisest. „Juubelikogumik ilmub ajal, mil meenutame 500 aasta möödumist reformatsiooni algusest ning sajandi möödumist Eest vaba rahvakiriku ja Eesti Vabariigi asutamisest, mis on ühe end vabaks võidelnud rahva iseseisvaks riigiks ja kirikuks sirgumise lugu.“
EELK Usuteaduse Instituudi rektor Ove Sander märkis, et ehkki raamatus on palju juttu ajaloost, pole tegu siiski pelgalt ajalooraamatuga, vaid ses vaadatakse ka kindlalt tulevikku. Samuti leidis Sander, et raamatu teoloogiaosagi näitab, et sel kirikul on tulevikku.
Tänusõnu said kaks luteri kiriku olulist tuge ja raamatu väljaandmisele kaasaaitajat – EELK Usuteaduse Instituut ja Tartu Ülikool, raamatu koostajad ning sisulised toimetajad Priit Rohtmets ja Atko Remmel, keeletoimetaja Katrin Raid, kaane kujundaja Anne Pikkov, kujundaja ja küljendaja Külli Saard, nimeregistri koostaja Janis Tobreluts ning enam kui 30 autorit ja koostööpartnerid.
Koguteos on ilmunud sarja EELK Usuteaduse Instituudi toimetised XXVI raamatuna. Selle valmimist toetasid Luterliku Maailmaliidu Saksa Rahvuskomitee, siseministeerium, EELK konsistoorium ja Evangeelne Luterlik Kirik Põhja-Saksamaal.

30 autorit
Üks koostajatest Priit Rohtmets tänas kõiki kolmekümmet autorit, ilma kelleta seda teost poleks sündinud. „Raamatu koostamine on üks pingeline töö, sest pöörduda tuleb väga paljude poole ja eitavaid vastuseid tuleb ka palju. See, mis kaante vahele jõuab, on kontsentraat ja kompromiss. Selle raamatu artiklid on jaotatud kirikuloo, teoloogia ja mälestuste rubriiki ja need on võrdselt kaalukad, ehkki mahult on suurim mälestuste osa. Mälestuste autorid ei ole mitte ainult kõrges eas ega ka mitte ainult vaimulikud, sest kirik on tunduvalt mitmekesisem, hõlmates eri generatsioone, ja see oli ka koostajate taotlus.“
Rohtmets meenutab töö kulgu: „Kõigepealt pandi kokku meeskond, kus minu osaks sai autorid leida ja nendega suhelda, mis oli üsna heitlik töö. Minu sooviks oli anda sõna ka neile, kes ei ole varem oma mõtteid kogumikes avaldanud. Ma olen rahul selle valimiga, kes siia raamatusse said. See moodustab terviku, mis on omaette väärtus ja iseloomustab väga hästi luterliku kiriku mitmekülgsust, näitab, et kirik koosneb vaimulikest, kirikumuusikutest ja paljudest teistest töötegijatest. Juubeliteosed pööravad ikka tähelepanu ajaloole, ent selle raamatu kirikurubriigi viimane artikkel Thomas-Andreas Põderilt vaeb tulevikuperspektiive.“
Tiiu Pikkur

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)