Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon kaasajast »

Edukaim majandusteooria on kümme käsku

05.02.2003 | | Rubriik: Persoon kaasajast

1994. aastal loodud Reformierakond esindab liberaalset maailmavaadet ning on Euroopa Liberaalse ja Demokraatliku Reformierakonna täisliige. Erakonna seisukohti tutvustab Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Maret Maripuu.

Olete noore inimesena tipptasemel poliitikas, juhite Eesti suurimat kohaliku omavalitsuse volikogu. Kas poliitikas osalemiseks on naistel ja meestel võrdsed võimalused?
Teoreetiliselt jah, praktiliselt ei. Põhjuseid on mitu. Esiteks puhtpraktilised põhjused: ajal, mil lapsed veel väikesed, on naisel mistahes erialal raske tööd ja emaksolemist ühitada.
Teiseks: poliitikas on sageli teravaid konflikte, mis on meestele loomuomasem. Ilmselt võtavad naised ka rohkem südamesse seda, et poliitikasse tulles kaotab inimese eraelu sisuliselt puutumatuse _ olgu iseendaga kuidas on, aga lapsi ja perekonda tahaks avalikkuse eest kaitsta.
Ka on poliitilise elu korraldus meeste kommete järgi tehtud. Kõikide parlamentide «isa» _ Briti parlament _ on oma töö tänini korraldanud meeste klubi stiilis: pealelõunased istungid, öised koosolekud jne, mis naisele, juhul kui ta on ema, kuidagi ei klapi. Tegelikult ei klapi see ka peret väärtustavale mehele, keda õnneks on üha rohkem.
Reformierakonna eelarve-eelistused on jagatud kolme rühma. Esimeses väärtustatakse peret, haridust, kultuuri ja õiguskorda. Kas sellega tahate tagada turvatunnet, head elukeskkonda, normaalset sotsiaalset kliimat?
Jah, just nii. Üks väärarusaamu meie erakonnast on see, et olles liberaalid maailmavaatelt, ei pööra me tähelepanu millelegi, mis jääb väljapoole majandust ja rahandust. Vastupidi. Tugev majandus on aluseks, et tagada turvatunnet, head elukeskkonda ja normaalset sotsiaalset kliimat.
Liberaalse maailmavaate keskseks figuuriks on vaimne inimene! Juba Bentham kirjutas omal ajal sellest, et tõeliselt vaba turu eelduseks on kristlik inimene, usklik indiviid, kes teeb vahet hea ja halva vahel nii elus kui ka äris.
Aga meil on kahjuks kaua aega olnud nii, et mistahes sigadusi ja julmust põhjendati väitega, et kapitalism ongi selline. Aga ei ole. Ühiskonna reeglistik ei koosne ainult majandusseadustest, see koosneb ka eetilistest ja moraalsetest tõekspidamistest.
Milline on õiglane riik?
Õiglane riik on selline, kus inimesel on võimalik püüelda õnne poole just nii, kuidas ta seda õigeks peab. Mõistagi, teiste õigusi kahjustamata. Kus toimib aus konkurents ja riik ei mängi kokku ühe või teise sotsiaalse grupikese, majandusharu või ettevõtete konsortsiumiga. Kus on tagatud inimõigused.
Olulised on inimeste võrdsed võimalused end teostada. Kõik algab lapsepõlvest _ see, kuidas me elus hiljem edasi jõuame, sõltub suuresti sellest, millise hariduse ja sotsiaalsed oskused eluks kaasa saime.
Eesti riigi ees seisab keerukas ülesanne tagada kõikidele lastele ligipääs hea hariduse juurde sõltumata elukohast või perekondlikust taustast. Kuidagi ei tahaks leppida sellega, et suur osa lapse võimalustest määratakse sellega, kas ta pääseb mõnda eliit- või vähemalt paremasse linnakooli.
Arendamist vajavad puudega ja nõrga tervisega lapsele sobivad õpivormid. Suur väljalangevus koolist sunnib meid otsima paindlikke võimalusi hariduse juurde tagasipöördumiseks. Lisaks peame edasi arendama neid tugisüsteeme, mis toetavad rasketes kodustes oludes lapsi _ õpilaskodud, õpiabirühmad, turvakodud, erinevad programmid sotsiaalsete oskuste arendamiseks.
Reformierakonna valimisplatvorm mainib kirikut vaid korra ja siis kui hoonet, mille säilitamise ja kasutamise eest unikaalse arhitektuuripärandina lubab erakond hoolt kanda. Mis roll on kirikul kui institutsioonil vabade ja ettevõtlike inimeste ühiskonnas?
Kirik jääb ikka hinge küsimuseks, ta ei tohikski saada poliitika ega riigiga liig tihedalt seotuks. Kristlike väärtuste tähtsus pigem kasvab sellest, kui need pole ametlikult peale surutud.
Vabade inimeste ühiskonnas ei saa tegelikult ükski institutsioon loota üleüldisele pühendumisele, sellega tuleb leppida. Reformierakond on astunud samme, et riigi ja kiriku koostööd tihendada. On lahendatud kirikute varalisi vaidlusi, otsustatud usundiõpetuse alustamist koolides. Usun, et tarbijalikkuse pealetung toob reaktsioonina kaasa püsiväärtuste tähtsustamise, milles kirikul on asendamatu roll.
Meie käsitleme kirikut kui üht vähest traditsiooniliste perekonnaväärtuste hoidjat Eesti ühiskonnas. Rõhutaksin, et eesti rahva säilimise, laste ja perede turvatunde ning heaolu nimel peab lisaks kirikule perekonda väärtustama kogu ühiskond: riik, omavalitsus, ettevõtjad, avalik arvamus.
Kas Reformierakond on praeguse olukorraga hariduses rahul? Millisel seisukohal ollakse koolide usuõpetuse (religiooniõpetuse) küsimuses?
Paraku on tunda haridustaseme langust. Oleme küll konkurentsivõimelised, aga kuniks? Hariduselu korrastamine on pikale veninud. Liiga kergekäeliselt oleme käest andnud maakoolide võrgu. Loodan, et veel pole hilja asju õigeks pöörata.
Kutsehariduse osas on veel tükk maad minna, et pakutav vastaks tegelikele vajadustele ning tagaks noorele töö ja leivateenistuse. Ka kõrghariduse osas on langetamata mitu strateegilist otsust, milliseks kujuneb riigitellimuse ja erarahadel pakutava hariduse vahekord, milliseid erialasid me eelisarendame, kuidas tagame vähekindlustatud andekate ligipääsu kõrgharidusele.
Olen seisukohal, et kunagi ei tohi kellelgi kõrgharidus saamata jääda ainult seepärast, et raha pole. Kas seda tagada toimetuleku-, õppetoetuste või stipendiumitega _ see tuleb ära otsustada, et noored saaksid oma plaane seada.
Usuõpetusega on nii, et see peaks olema hariduse lahutamatu osa kui õpetus usust, usundiõpetus. Mitte aga ühe või teise usulise doktriini kultiveerimine.
Meie jaoks on oluline see, et laps saaks ülevaate maailma erinevatest religioonidest ning ärgitaks teda mõtlema oma elu eesmärkide, väärtushinnangute ja eetiliste põhimõtete üle. Oskus eristada olulist ebaolulisest, mõista ja väärtustada seda, mida ei saa käega katsuda, rahasse ümber arvutada ja arvudega kokku lugeda, on elus toimetulekuks sama oluline kui peastarvutamine poeleti ees.
Reformierakond pooldab liitumist Euroopa Liiduga. Mis ühendab meid Euroopa rahvastega peale püüdluse parema elujärje suunas?
Kuulume ajalooliselt Euroopa kultuuriruumi, meid seovad Euroopa rahvastega ühised väärtushinnangud ja maailmakäsitlus, millel on vaieldamatult kristlik tagapõhi. Väärtustame demokraatiat, isikuvabadust, solidaarsust, heategevust, ligimesearmastust, inimelu ja -väärikust.
Lihtsamalt öeldes, kui üks inimene saab kokku teisega, määratleb ta alati teise inimese grupikuuluvuse. Kogu oma ajaloo jooksul oleme püüelnud Euroopa gruppi. Eelpool loetletud väärtuste järgimine ja nende poole püüdlemine viib meid sellesse seltskonda. Seal on meie koht.
Vähemalt esmapilgul jääb mulje, et Reformierakonna ettepanek tulumaksu vähendamisest 20% tooks kaasa sotsiaalmajandusliku lõhe kasvu ühiskonnas. Kuidas kommenteerite?
Maksumäära alandamisest võidavad kõik maksumaksjad. Majanduse edukusele tuleb see samuti ainult kasuks, aga majanduse suhtes on kõige tundlikumad just nõrgemad, sest neil ei jää esmavajadustest midagi üle ning nad võivad iga hetk kaotada töökoha. Madalad määrad vähendavad maksude varjamist ning motiveerivad, sealhulgas edukamaid looma töökohti nõrgematele.
Reformierakond toetab igati kristlikku põhimõtet, et abivajajaid tuleb aidata. Aga riik ei saa aidata kõiki, sest saab raha ju maksumaksjailt, mitte kusagilt mujalt. Praegu kiputakse toetama kõiki vähe, nii et nõrgematele ei jätku ning palju on neid, kes ei püüagi pingutada.
Mõni aasta tagasi ütles Lennart Meri, et kapitalismi vaimuga arenevad meil asjad jõudsalt, napib aga protestantlikku eetikat. Kas Eesti majandusega seotud küsimusi saab käsitleda lahus väärtustest? Kui ei, siis millistest.
Need asjad pole vastuolus ja ei pea olema lahus. Eelkõige viimastel aastatel on maailmas levinud nägemus, et kõige edukam majandusteooria on kümme käsku. Üleminekuriikides ja kriisiaegadel unustatakse see tihti, aga mina usun ja loodan, et oleme õigel teel.
Alar Kilp

Maret Maripuu on sündinud 16. juulil 1974. aastal Tallinnas.
Lõpetanud Tallinna 49. keskkooli kunstiklassi. Õppinud ühiskonnateadusi Tallinna Bakalaureuse Erakoolis, hetkel õpib õigusteadust Tartu ülikoolis. On töötanud Statoili bensiinijaamas müüjana, kantseleitöötajana Liberaalses Parteis ja kantseleiülemana Reformierakonnas (1994_1999).
Eesti Reformierakonna liige 1996. aastast, IX Riigikogu liige.
Tallinna linnavolikogu liige aastast 1999, linnavolikogu esimees aastast 2001.
Kuulub EELK Tallinna Jaani kogudusse koos oma pooleteiseaastase poja Kaspariga.

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)