Esileht » Arvamused » Nädala ringvaade »

Edujanu ohvrid

06.03.2019 | | Rubriik: Nädala ringvaade

Võis arvata, et nädal möödub Eesti meedias peaaegu täielikult lähenevate valimiste tähe all. Seda siiski ei juhtunud, sest kõneaineks sai ootamatult lahvatanud dopinguskandaal.
Seefeldis vahele jäänud suusatajad ei ole õieti muidugi esimesed Eesti sportlased, kes keelatud ainetega vahele jäänud. Ka polnud nad seni rahvusvahelistel võistlustel kuigi kõrgeid kohti saavutanud. Meedia erilise tähelepanu pälvis skandaal pigem seetõttu, et asjaga osutus seotuks kahekordse olümpiavõitja Andrus Veerpalu treener Mati Alaver.
Ometi pole tuntud avaliku elu tegelastega seotud erinevat laadi pettusjuhtumid ju midagi uut. Möödunud nädalalgi pakkus näiteks taas kõneainet poliitik Rainer Vakra arvatav plagiaa­dijuhtum. Ei saa ka öelda, et tavakodanikud eliidi hulka kuulujatest ausamad oleksid.
Kui töötasin õpetajana, võisin nimelt oma silmaga veenduda, et spikerdamine ja teised ebaausad võtted olid õpilaste seas üldlevinud. Mitte ainult lapsed, vaid isegi mõned õpetajad ei pidanud seda kuigi suureks paheks. Pole siis ime, et täiskasvanutegi seas võib alatasa kohata kavaldamist ja vassimist omakasu tagaajamisel. Oleks naiivne arvata, et näiteks kirikus seda kunagi ette ei tule.
Igal juhul on mis tahes pettuste päevavalgele toomine muidugi tänuväärne ning süüdlased tuleb vastutusele võtta. Ometi leian ma, et pole õige pöörata liigset tähelepanu üksikjuhtumitele ja nendes vahele jäänud inimeste häbimärgistamisele. Pigem tasub mõelda, mis on pettuse teele asumise põhjused.
Kas pole need mitte seotud meie ajastule iseloomuliku konkurentsivaimuga? Kuna oma tuleviku kindlustamiseks on tarvis iga hinna eest olla teistest parem, pole ju kuigi üllatav, et edu saavutamise nimel vahendeid ei valita. Ei spordis ega ka päriselus.
Rain Soosaar

Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. (Rm 5:8)