Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Eduard Samuel Linnu mälestused 1.

11.01.2006 | | Rubriik: Järjejutt

hõlmavad sünnilugu, kooliaastaid,
ülikooliaega, suunamist Martna kogudusse kuni 1944. a sündmusteni. Kõigepealt
aga avaldame lühiülevaate tema elust.



Eduard Samuel Lind (foto)

sündis 20. aprillil 1911 Johannese ja
Alviine pojana Alatskivil Tartumaal. Alghariduse omandas ta kohalikus
algkoolis, õpingud jätkusid Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis. Tartu Ülikooli
teoloogiateaduskonna lõpetas ta 1936. Järgnes prooviaasta Jüri koguduses. 1937
ordineeriti ta Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus.

Õp Linnu esimene kogudus oli Läänemaal
Martnas, kus ta oli esimene eesti soost hingekarjane. 3. septembril 1938
abiellus ta Helgi Raega Häädemeestelt ja neil sündis kaks tütart – Mirjam ja
Reet – ning poeg Mart. Eestist lahkus ta koos perekonnaga 20. septembril 1944.
Martna kogudust teenis Lind seitse aastat, siis viisid sõjasündmused ta
Lõuna-Saksamaale, kus temast sai hiljem Geislingeni põgenikelaagri
kirikuõpetaja ja kohaliku Eesti Gümnaasiumi ladina keele õpetaja. Aastal 1947
kutsuti ta Luterliku Maailmaliidu Põgenike Hooldusosakonna teenistusse
Müncheni. Suur osa põgenikke oli asunud ülemeremaadesse, ka Ed. Linnul tuli
asuda Ameerika Ühendriikidesse, nimelt keskläände, Minnesotasse, kus ta kutsuti
Luteri Kiriku Heaolu ja Põgenike ümberasustamise osakonna teenistusse.

E.E.L.K. Minneapolise koguduse õpetajaks
oli Lind 43 aastat. Selle kõrval teenis ta mitut Ameerika kogudust Minnesotas
ja Wisconsinis. Minnesotas ja naaberosariikides asuvate kaaseestlaste
teenimiseks oli tema kasutada Northfieldi raadiosaatejaam, kust 35 aasta
jooksul edastati kaks korda kuus eestikeelseid jumalateenistusi.

Oma vanaduspäevi veetis ta Minnesotas
looduslikult kaunis Taylors Falls’is. Vaatamata kõrgele elueale teenis ta
andumusega kirikut, tundis rõõmu väärtkirjanduse lugemisest, klassikalisest
muusikast, kalastamisest, aiatööst ning suusatamisest.

Aastakümned oli ta eesti rahva eluõiguse ja
vabadustahte esindaja: Ameerika pastorite konverentsidel oli ta tuntud ja
hinnatud eesti päritolu kirikuõpetaja. Veel kõrgeski eas kuulutas ta tarmukalt
eestikeelset Kristuse rõõmusõnumit.

Eduard Lind suri 30. oktoobril 1993 ja on
maetud Lakewoodi surnuaiale Minneapolises. Kuna Linnu mälestused on
dateerimata, võib oletada, et need on kirjutatud  Saksamaal veedetud aastatel, seega  1940ndate aastate lõpus.

Praegu on Martna kogudusel tihedad sidemed
Eduard Linnu järeltulijatega Ameerikast, eriti tütar Mirjam Lagusega, kes on
andnud suure panuse abistades oma vanemate kodukogudust Läänemaal.

 

Kodu ja perekond

Minu isa Johannes Lind on sündinud
jaanuaris 1881. a Tartumaal Lahepera (Toru) külas Alatskivi vallas Kodavere
kihelkonnas Laane talus. Isa vanemad Abram ja Liiso Lind (Liiso neiupõlvenimi
oli Suur) olid  pärit Kokoralt. Abrami
isa Tõnu oli olnud Alatskivi mõisa õllepruul ja tema isa Märt mõisa karjane.

Nimede andmise ajal olnud küsimus, kas Roos
või Lind, mõisahärra nimedeandja jäänud nime Lind juurde, kuna karjane Märt oli
kuulanud palju linnulaulu.

Abramil olnud Tartu ja Peterburi vahel
veoäri. Ta toonud Tartu ärimeestele 
Peterburist kaupa. Ta olnud ka värval, omanud värvikoda Alatskivil ja
Viljandimaal. Värvis, trükkis laudlinadele igasuguseid lilli ja mustreid. Selle
elukutse tõttu olla teda nimetatud Sineliku Abra. Abram ostis 1863. aastal
Alatskivi mõisnikult talu, Laane talu, mille jagas vend Jüriga pooleks. Kolmas
vend Joosep oli juhutööline. Õde Ann oli Koka talu perenaine. Lapsed aitasid
talutööd teha.

Kaks venda

Vanaisal oli kaks poega ja üks tütar.  Noorem poeg päris isatalu. Ta olnud huvitatud
talutööst ja kalapüügist. Hugo Treffner olnud vanaisale tuttav ja viinud tema
mõlemad pojad, Johannese ja Samueli, oma kooli. Johannes ei ole tahtnud õppida
ja nõnda sai temast Laane talu peremees. Samuel õppis Treffneris, oli
gümnaasiumist võrsunud kasvandik. Oli kooliõpetaja Peterburis ja Tartus H.
Treffneri gümnaasiumis, võttis osa Tartu eestlaskonna  kultuuritööst teatris ja muusikas, oli H.
Treffneri gümnaasiumis lauluõpetaja ja ajakirja «Rahva Lõbu» toimetuse
kolleegiumis. Ta suri noorelt.

Vend Johannes, kes päris isatalu, kosis
enesele abikaasaks Alviine Tõruvere Lahe külast. Sellest abielust sündis kolm
last: pojad  Eduard Samuel  ja Artur ning tütar Aino. Artur suri sõja tagajärjel.
Ainost sai keskkooli (gümnaasiumi) juhataja. Ta oli pedagoog-keemik.

Johannes käis Esimeses maailmasõjas ja
Vabadussõjas. Pärast sõda oli Kaitseliidus Peipsi-äärse rühma ülem ja kohaliku
tuletõrjeseltsi esimees ning kohaliku kooli toimkonna esimees. Ta oli huvitatud
teaduse- ja kultuuriküsimustest, eriti aja ja ruumi mõistest.

(Järgneb.)

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)