Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Eduard Samuel Linnu mälestused 4.

01.02.2006 | | Rubriik: Järjejutt

Võtsin aktiivselt osa usulis-eetilise ringi
tööst, mis oli tõukeks minu teoloogia, usuteaduse, õppimiseks. Mõju tuli ka
kodust.

Algkooli päevil oli mul huvi hakata
talumeheks, eriti nooremates klassides, vanemates klassides aga tekkis soov
õppida edasi gümnaasiumis. Treffneri gümnaasium rahuldas minu huvi ja  inspireeris edasi õppima ülikoolis.

Kohustus isamaa ees

Gümnaasiumi lõpetamise järel 1931. aastal
tuli täita kohustus teenida sõjaväes. See sündis 2. jalaväe rügemendis Tartus
ülikooli- ja gümnaasiumiõpilastest koosnevas kompaniis. Minu kaassõduritest
olid paljud üliõpilased ja gümnaasiumi lõpetanud kooliõpilased. 2. jalaväe
üksikpataljonis olime ainult lühikest aega. Sügiseks saadeti need, kes
sõjakooli ei läinud, Petserisse õppekompaniisse. Minu soov oli kiiresti saada
ülikooli, sellepärast ei läinud ma sõjakooli, kuigi kompanii ülemleitnant Siim
ja Bauning soovitasid. Lõpetanud Petseris õppekompanii kursuse, saadeti mind
Võru 7. rügementi. Olin kapral. Sõjaväekohustusest vabanesin 1932.  a kevadel.

Ülikooliaastad

Sügisel 1932 immatrikuleerusin
õigusteaduskonda juurat õppima. Advokaat Oskar Rütli, minu onu ja ristiisa
koolivend, võttis mind enda ilusasse ja suurde kodusse sooviga, et aitaksin
tema kasupoega Arnet õpinguis. Mul oli hea ja suurepärane võimalus õppida Tartu
ülikoolis. Rütli oli kuulus advokaat ja Soome konsul. Kohtasin Rütli kodus
palju soomlasi ning riigi ja avaliku elu tegelasi.  Rütli soovitas mul õppida usuteadust ehk
teoloogiat.

See oli olnud minu soov juba
gümnaasiumipäevilt, aga huvitusin ka õigusteadusest ja arvasin, et enne õpin
juurat ja siis teoloogiat. Kord kõneluses Rütliga  elukutsete teemal soovitas ta mul õppida
teoloogiat ja  ütles naljatades:
arstiteadust võiks ka õppida, kui arst saaks inimesele panna uue pea. Rütli
soov oli, et ma astuksin korporatsioon Sakalasse. Nõnda sai minust teoloogiaõppur,
aga mitte Sakalane.

Teoloogiat oli mul kerge õppida, kuna olin
õppinud vanu keeli, ladina ja kreeka keelt H. Treffneri gümnaasiumi
klassikaharus, samuti filosoofia ajalugu. Nõnda võisin usuteaduskonna
nelja-aastase kursuse eksamid õiendada kolme aastaga. 

Viimasel ülikooliaastal saadeti üliõpilasi
vabariigi aastapäeval kõnelema. Valisin kõige kaugemad kohad kodumaal:  Kirbla ja Häädemeeste. Oli huvi näha
kodumaad. Reisiga seoses olevad kulud tasuti. Prof Sild saatis usuteaduse
ajaloo osakonna poolt üliõpilasi uurima koguduste vanu kirikuraamatuid ja
koguduse ajalugu. Mina tegin seda Rapla koguduses.

Lõpetasin ülikooli 1936. a kevadel. Meie
lennust astusid 1932. a usuteaduskonda 11 noort. Koos minuga lõpetas üks
üliõpilane, teised lõpetasid hiljem. Mõni katkestas õpingud ja läks teisele
alale. Raskusi põhjustasid vanad keeled.

Tartu ülikooli teoloogiafakulteet oli  rahvusvahelise kuulsusega, kuna seal olid
õpetanud kuulsad saksa professorid nagu Arvet Harnak, Teichmüller ja teised.
Minu ajal õpetasid saksa professorid Bulmering ja Seesemann. Eesti
päritoluga  professorid olid Eduard
Tennmann, Olaf Sild ja Johan Kõpp, assistent professorid Siegfrid Aaslava ja
Uku Masing. Dogmaatika professor oli Hugo Bernhard Rahamägi.

Meie õppepaigaks oli ülikooli peahoone
auditoorium nr 1. Teaduskonnal oli raamatukogu, seminar ja kirik.  Praktilises usuteaduses tuli ette valmistada
jutlus ja jutlustada ülikooli kirikus. Minu jutlus oli tekstil 2Kr 5:17–20.
Teadusliku töö tegin ülestõusmise küsimusest apostel Paulusel.

Prooviaasta õppetunnid

Ülikooli lõpetamise järel määrati mind
prooviaastale praost Jakob Aunveri juurde Jüri kogudusse Tallinna lähedale.
Praost Aunver oli ka konsistooriumi assessor ja viibis tihti kodukiriku tööst
eemal. Minul tuli täita koguduse töö kantseleis ja koguduses. Sain hea praktika
ja mõne õppetunni elu nägemiseks ja mõistmiseks.

Koguduse liikmed olid sõbralikud ja lahked,
kutsusid mind kodudesse ja ametitalitustele. Üks koguduse liige pistis mulle
salaja pihku ameerika «rohelise», ei mäleta, kas see oli 5- või 10dollariline.
Inimesed olid üldiselt suuremeelsed mulle annetama.

Praost Aunver õpetas usuõpetust Tallinna
Kommertsgümnaasiumis. Mõnikord asendasin teda ka seal. Praostil oli oma auto,
millega sõitis igal hommikul linna. Mina jäin kantseleisse kirikuraamatuid
korraldama ja vastu võtma koguduse liikmeid, kes tulid oma rõõmude ja muredega.
Praostil oli kirikumõis. Mõisa tööd aias ja põllul tegid teenijad.

Prooviaasta möödunud, sooritasin
konsistooriumi eksamid. Mind ordineeriti 17. mail 1937. a Tallinna Toomkirikus.
Minuga koos ordineeriti õpetajakandidaat Heino Mälk. Ordineeris piiskop
Rahamägi, assisteeris õpetaja Raudkepp. (Oletatavalt Karl Raudsepp, sest
Aleksander Raudkepp oli sel ajal vabastatud kiriku tööst. – toim.)

Martnas

Martna koguduse õpetaja praost Gustav Haller
oli läinud emerituuri. Koguduse õpetaja koht oli vakantne. Ma kandideerisin, ka
õpetaja Artur Vipper kandideeris. Pidasin proovijutluse veebruaris. Sooritasin
konsistooriumi eksami pro ministerio. Mind valiti suure häälteenamusega (3
vastuhäält) 1. mail 1937. a Martna koguduse õpetajaks.

(Järgneb.)

Valmistage Issanda teed; vaata, Issand Jumal tuleb jõuliselt ! (Js 40:3a,10a)