Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Doktoritöö kirikuehituse olulistest aastatest

20.04.2011 | | Rubriik: Kultuurielu

 Tiina-Mall Kreemi doktoritöö on jõudnud raamatusse.
Luterlik kirikuehitus, -arhitektuur ja -kunst Eestis Aleksander II ajal on Eesti kunstiakadeemia väljaandel ilmunud raamatuna «Viisipäraselt ehitatud».
Kuigi autor Tiina-Mall Kreem on vaadelnud kolme aastakümmet, 1855–1881, ehitati 19. sajandil Eestisse paarsada pühakoda ja nimetatud perioodi peetakse luterliku kirikuehituse viimaseks suuremaks õitseajaks. Järgnenud aastakümnetel jätkus ehitus sissetallatud rada, nagu selgitab autor.
Interdistsiplinaarne töö avab ehitusliku külje kõrval kirikute ajaloolist tähendust, nende omaaegset poliitilist sõnumit. Ehk teisisõnu arhitekti või kunstnikku mõjutanud religiooni- ja rahvuspoliitilisi, majanduslikke ja muid tegureid.
Kavandatu elluviimine võis sõltuda paljustki, näiteks koguduseliikmete annetusesuu­­rusest, ehitusmeistri argu­­­men-­
tee­­rimis­oskusest, läbisaamisest valitusringkondadega.
Saame teada, kuidas mõjutasid Tartu ülikooli teoloogid kirikuehitust ja -kunsti. Sirgusid ju Taaralinnast koguduste pastorid, kes kõrgkoolis kujunenud vaadetega hakkasid kohapealset elu kujundama.
Töö tutvustab arhitekte ja meistreid, maalikunstnikke ja skulptoreid, ruumiplaane, stiilivalikut. Suure osa moodustavad kiriku ehituse kirjeldused ja põhjendused.
Näiteks on Treimanis orel kiriku lõunapoolses otsas, mitte tavapäraselt lääneseina rõdul. Põhjuseks on koguduseruumi lae madalus.
Aleksander II valitsusajal ehitati Eestis (või alustati ehitust) 27 pühakoda, teiste seas näiteks Tartu ülikooli, Viljandi Pauluse, Narva Aleksandri, Tartu Peetri, Tallinna Jaani ja Kaarli kirik.
Kuidas neid kirikuid ehitati, kas kõik plaanitu reaalselt teostus ja mida nende juures tähele panna, sellele annab vastuse kõnesolev teos.
Rita Puidet

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)