Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon kaasajast »

Diakooniatöötaja Elvi Kukk: kirik on minu elu

14.06.2017 | | Rubriik: Persoon kaasajast

ElviKukkAasta diakooniatöötaja tiitli pälvis Põltsamaa koguduse kauaaegne töötegija Elvi Kukk (78, fotol) diakooniale elatud elu, hingehoiutöö ja kodukülastuste eest.

Elvi Kukk, kes on Põltsamaa koguduse diakooniatöö koordinaator 1990ndate algusest ja viimased aastad ka kiriku perenaine, ütles Eesti Kirikule, et kiriku tunnustusest kuulmine võttis tal silmad märjaks: „Olen Jumalale ja õpetajale väga tänulik, et tohin seda tööd teha. Kirik on mu elu. Minu käest on küsitud, et oled nii vana, mis sa veel askeldad siin. See on minu elu, nii palju kui taevaisa annab jõudu ja jaksu, ei taha istuda kuskil toanurgas.“
Põltsamaalt 15 kilomeetri kaugusel Nurga külas kasvanud Elvi Kukk ristiti lapsena ja leeritati õpetaja Kuurme ajal. Pärast vanemate surma 1984. aastal sidus ta end Põltsamaa kogudusega. „Imeline koostöö oli piiskop Joel Luhametsaga, kes tol ajal oli meil õpetajaks. Tema kutsus mind kirikutööle, sellepärast kolisin ka Põltsamaale,“ jagas Elvi Kukk. Piiskop Luhametsa õhutusel õppis Elvi Kukk ka Tallinnas diakoonia eriala.
1990ndatel jagati diakooniatöö raames palju humanitaarabi. Nõnda pidi Elvi mööda Viljandi praostkonda ringi sõitma, et toetada lastekodusid ja lasteaedu. Põltsamaal abistas lisaks 5–6 tublit naist. Külastati ka haiglaid ja kodusid. Maal olid tol ajal piirkondlikud tugiisikud, kes andsid abivajajatest kogudusele teada.
Proua Elvi, kes ka praegu teeb nädalas 4–5 kodukülastust ja väisab Lossi tänava õendushaiglat ning Põltsamaa Kodu, ütleb et inimesed vajavad kõige enam hingelist tuge. „Neil on vaja oma muresid jagada. Palju on üksindust. Meil on ka vanu koguduseliikmeid, kes on hooldekodus. Isegi neid, kellega koos oleme kirikus töötanud,“ kõneleb Elvi.
Enda kanda on 2015. aasta Viljandi praostkonna aasta töötegija ja 2016. aasta diakooniatöötaja tiitli pälvinud Elvi võtnud ka kirikutöötajate haudade korrastamise.
Kätlin Liimets

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)