Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Dekaan Riho Altnurme: rohkem praktikat ja paindlikum õpe

01.10.2014 | | Rubriik: Kirikuelu

Tartu ülikooli usuteaduskonna dekaan Riho Altnurme selgitab, et teaduskond püüab üliõpilaste vajadusi arvestades pehmendada oma õppekavade jäikust ning magistriastmes võetakse kasutusse tsükliõpe.

Ülikooli peahoone kolmandal korrusel paiknevasse usuteaduskonda dekaaniga kokkulepitud ajaks rutates sean eelseisvale jutuajamisele selge sihi. Soovin saada teada, kui märgilise tähendusega on tänavune enneolematult väike sisseastujate arv ja mis on selle põhjus. Veel plaanin uurida, kas ja mida kavatseb teaduskond teha, et tulevikus asuks tänavusest rohkem huvilisi usuteadust tudeerima. Samuti tahan teada, millises järgus on üleülikooliline struktuurimuudatus ja milline on usuteaduskonna positsioon selles reformis.

Huvist usuteaduse vastu
Usuteaduskonna stendi juures kohtan tuttavat tütarlast gümnaasiumi viimasest klassist, kes plaanides jätkata haridusteed usuteaduse alal, teeb tutvust tulevase õpikeskkonnaga. Eleri selgitab, et on registreerunud ülikooli poolt gümnaasiumiõpilastele pakutavale e-kursusele, mis erinevaid religioone tutvustades kannab laiemat ideed äratada kooliõpilastes huvi universitas’es toimuva vastu.
Just sel päeval on aga neiu «varjuks» kolmanda kursuse teoloogiaüliõpilasele, kelle saatel külastab loenguid ja seminare, saades sel kombel ülevaate ühest reaalsest päevast ülikoolis. «Ma olen nii kohutavalt vaimustatud, tahaks, et õpingud algaks juba täna,» on äsja prof Tõnu Lehtsaare loengust vabakuulajana osa saanu emotsioonid täies purjes.
Äsjasest kohtumisest entusiastlikult meelestatud gümnasistiga olen usuteaduskonda jõudes kaotanud osa senisest tarmukusest haarata uuriva ajakirjanikuna sarvist küsimusel, kas ja mis on mäda usuteaduskonnas. Avarasse dekanaati jõudes leian dekaani keskustelus töötajatega kohvipausi pidamas. Ka mulle lahkelt head-paremat pakkudes kommenteerib ta usalduslikult, et tegemist on ülejääkidega eilselt (22.09 – L. R.) peolt. Piduliku aktusega, näituse avamise ja banketiga tähistati 80 aasta möödumist juudi teaduste õppetooli asutamisest Tartu ülikoolis.
Altnurme rõhutab, et tegemist oli tollases Mandri-Euroopas ainsa sellise suunitlusega õppetooliga, mis sai teoks tänu Eesti Vabariigi toetavale suhtumisele oma kultuurvähemustesse, teiste hulgas juudi rahvusgruppi, ja teisalt tänu Tartu ülikooli usuteaduskonna pikale traditsioonile judaistika alal.

Nõrga vastuvõtuga aasta
Me ei jää siiski kuigi kauaks küpsiseid krõbistama, sest Riho Altnurme aeg kirikulehe jaoks on piiratud. Täna on tal veel ülikooli senati koosolek. Eile oli teaduskonna nõukogu koosolek. Ka eelmisel nädalal pidas teaduskond strateegilistes küsimustes nõu. Kas ei viita selline koosolekute rohkus SOS-olukorrale, katsun algatuseks, kui seame ennast intervjuuks sisse dekaani kabineti pehmel mööblil, intrigeerida. Dekaan ei ole nõus – nõupidamiste määr on igati tavapärane õppeaastat alustama.
Küll jääb ta nõusse, et seda ei saa öelda tänavuse sisseastujate arvu kohta, mis pole bakalaureuseõppesse kunagi nõnda väike olnud. Meenutatavasti on usuteaduskonna keskmine sisseastujate arv viimase 20 aasta läbilõikes olnud 20-30 vahel, kõnelemata nn kuldaastast 2009, mil teoloogiks pürgis 54 huvilist. Ka mõõnaperioodid 2005 ja 2007 on esimesele kursusele toonud 11 inimest. Nüüd kõigest neli.
«Kui arvud tulid, oli šokk esialgu suur,» tunnistab dekaan, jätkates: «aga olukorda analüüsides ja andmeid võrreldes oleme rahunenud, mõistes, et ülikoolis või isegi Eestis tervikuna on see üks nõrga vastuvõtuga aasta.»
Võimalikke põhjusi reastades meenutab Riho Altnurme, et juba kevadel pelgas ta võimalikku tagasilööki sisseastumisel ja avas oma sellekohaseid kahtlusi mitmes ajakirjandusele antud intervjuus. Oli üpris selge, et vaidlused usuteaduskonna nime ja staatuse üle ei jää mõjuta. «Teaduskonna tutvustamine toimus äraspidisel moel,» nendib dekaan. Ta tunnistab, et «see ei kõlanud nii, et tulge meile õppima, meil on kõik korras».

Südamega tehtud valik
Väikese sisseastumisarvu põhjustajaks nimetab Riho Altnurme veel negatiivset trendi demograafias ja muutunud vastuvõtutingimusi. Kuna sel aastal oli gümnaasiumide lõpetajaid mullusest oluliselt vähem, jagus neid ka kõrgkooli tavalisest napimalt. Tänavu tõstis ülikool lävendit, mille tulemusel immatrikuleeriti Altnurme sõnul vaid parimatest parimad. On selge, et esmakordselt kohustuslik matemaatika riigieksam sai nii mõnelegi pürgijale usuteaduskonna sisseastumiskatsetel saatuslikuks: «Sooritamist nõudev matemaatikaeksam ei osutunud kõigile jõukohaseks ja arvatavasti mitmed, kel eksamitulemus madal, ei tulnud isegi proovima.»
Eraldi teema on teoloogiahariduse majanduslik tasuvus. «Statistika näitab, et perspektiiv töökoha leidmisel pole väga helge,» sõnab dekaan nukralt, lisades, et usuteaduskond ei saa lubada, et vilistlastele garanteeritaks kõrged palgad. Vaimulikuamet, mis on üks võimalikest väljunditest teaduskonna lõpetajale, on nagu kooliõpetajagi töö ühiskonnas alatasustatud. «Seetõttu nõuab valik tõelist entusiasmi, erialavalikut südamega, mitte raha pärast,» on Altnurme nõus õppeprorektor Martin Hallikuga, kes hiljuti Postimehele antud intervjuus nõnda nimetas.

Paindlikuma õppe poole
Hiljuti teoloogiaüliõpilaste seas läbi viidud küsitlus näitas, et praegused õppurid ei soovi radikaalseid reforme, küll aga häirib neid õppekavade jäikus. Teaduskonna nõukogu on selle lähteülesandega tõsiselt tegelnud. Tulemuse võib dekaani sõnul kokku võtta loosungiks: rohkem praktikat ja paindlikum õpe! On selge, et järjest suureneb kontingent, kellel on raske palgatöö kõrvalt päevases õppes käia, küll aga sobiks neile kool pikendatud nädalalõppudel. Eelkõige sel põhjusel on mitu Tartus bakalaureu­seõppe lõpetanut valinud magistrantuuris jätkamiseks usuteaduse instituudi Tallinnas, mis pakub tsükliõppevormi sesside kaupa.
Altnurme sõnul sobib tsükliõpe magistri- ja doktoriõppesse, mil igapäevast kooskäimist eeldavad keeletunnid on läbitud ja suurem rõhk on seminaridel. Doktoriõppes selline õppevorm juba toimib. Kavas on alustada järgmisel aastal muudatusega usuteaduse magistriõppes, pakkudes õpet üle nädala neljapäeval, reedel ja laupäeval. Senisest avatud ülikooli õppest on kokkusaamisi poole rohkem.

Pühapäev on vaba
Teise uuendusena suunatakse õppurid juba õppeajal sooritama praktikat, mis soodustab õige elukutse äratundmist ning sujuvamat sisenemist tööturule. Juhtprojekt toimis möödunud aastal edukalt. Selles osas plaanitakse tõhusat koostööd usuteaduse instituudiga.
Senisest enam mõeldakse pakkuda tulevikus ka valikuvabadust. «Et lisaks neile, kes tahavad kristlikku teoloogiat süvitsi õppida, oleks võimalus ka teistel,» räägib dekaan. Näiteks magistriastmes on praegu ülipopulaarne religiooniuuringute programm, mida eelistavad Tartus bakalaureuseastme lõpetanud, aga sinna tuleb ka tegevvaimulikke. Kui sel aastal soovis usuteaduse magistriõppesse astuda kaks inimest, siis soovijaid religiooniuuringutesse oli 30, vastu võeti 16.
«Pühapäev on teaduskonnas alati vaba,» toonitab Altnurme, selgitades, et hingamispäevale võib õppetööst jääda vaid praktilise usuteaduse aineid, mida koordineerib dr Kaido Soom.

Väike, aga tubli
Suvel vastu võetud struktuurireform hakkab toimima 1. jaanuaril 2016, selgitab Riho Altnurme, kui palun ülevaadet muudatustest ülikoolis. Ülikoolis on loodud ekspertgrupp, kuhu kuulub ka Riho Altnurme, kelle ülesandeks on hinnata altpoolt tulevaid ettepanekuid. Altnurme tunnistab, et reform on tekitanud tuliseid vaidlusi ja eeloleva aasta jooksul peab paika saama, kuidas asjad detailides välja hakkavad nägema. Ta lisab, et olulisemaks üksuseks jääb instituut või teaduskond, millele jääb voli ise otsuseid teha, mida erivaldkonnad koordineerivad.
Kuigi usuteaduskond on väike, on tal mitmed näitajad üle ülikooli keskmise. Töös on lisaks väiksematele viis suuremat riikliku finantseeringuga teadusprojekti ja teaduspublikatsioone tuleb ühe töötaja kohta üleülikooliliselt kõige rohkem, nimetab dekaan fakte, mis kõnelevad akadeemilises maailmas iseenda eest. Peale selle on teaduskonna vajalikkus ilmne valikainete pakkujana. Üldine usundilugu on näiteks populaarsemaid aineid humanitaarteaduste üliõpilaste seas.
«Ma usun, et nendes raamtingimustes, mis on reformiga ette antud, me saame kenasti hakkama,» võtab dekaan kokku ülikoolisiseseid muudatusi puudutava jutu.
Liina Raudvassar

Tartu ülikooli usuteaduskond
Üks neljast ülikooli vanimast teaduskonnast, mis taasavati 1991. aastal.
Õppetöö toimub usuteaduse bakalaureuseõppes, usuteaduse magistriõppes (usuteaduse või religioonipedagoogika erialal) ja religiooniuuringute magistriõppes; doktoriõppes saab valida usuteaduse ja religiooniuuringute eriala vahel.
Bakalaureuseõppes on teiste teaduskondade üliõpilastel võimalus omandada usuteaduskonnast kõrvaleriala.
Klassikalise lähenemise jätkuva väärtustamise kõrval liigutakse üha enam innovaatiliste ja interdistsip­linaarsete suundade poole.
On aktiivne rahvusvaheliste konverentside korraldaja ning koostöös välisülikoolidega uuritakse mitmeid aktuaalseid religiooniga seotud teemasid.

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)