Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

C. Bechsteini tiibklaver on kui tükike Tartu ajalugu

09.03.2011 | | Rubriik: Kultuurielu, Muusika

Seminarile kuuluv C. Bechsteini klaver – huvitava ajaloolise ja kultuurilise taustaga pill. Alo PõldmäeEt üks pealtnäha tavaline klaver võib endas peita põnevat ajalugu, sündmusi, inimeste saatusi, seda näitab selgelt üks viimase aja huvitav leid – Tartu Kõrgema Usuteadusliku Seminari saalis asuv Saksa tiibklaver C. Bechstein.
Aastani 1926 kuulus see pill Tartu ülikooliga seotud väljapaistvale tegelasele, baltisaksa päritolu terapeudile, 1877. aastal meditsiinidoktoriks saanud Karl Dehiole.
Karl Gottfried Konstantin Dehio (1851 Tallinn – 1927 Tartu) lõpetas Tartu ülikooli 1876. aastal.
Juba samal aastal osales ta sanitaarrühma koosseisus Serbias ja 1877 oli laatsaretiarstina Vene-Türgi sõjatandril, osales selle sõja ühes olulisemas, Pleveni lahingus. Aastani 1917 töötas ülikooli polikliiniku professorina.
1918 valisid Saksa okupatsioonivõimud Dehio ülikooli rektoriks. Samal aastal jäi ta erapraksisele. Dehio teeneks on TÜ polikliiniku ja hospitaalkliiniku arendamine.
Eriti tuntud on tema südamehaigusi, nakkus- ja närvihaigusi ning alkoholismi käsitlevad uurimused.
Dehio elas aastast 1898 Oru tn 2 asuvas majas (kus kaua aega asus Tartu Linnamuuseum). 1926. aastal ostis Oru tänava maja koos sisustuse ja Bechsteini klaveriga Karl Lepp ja klaveril alustas oma muusikaõpinguid Karl Lepa tütar Helje.
Karl Lepa valdusse jäi klaver 14. juunini 1941, siis küüditati Lepp koos perega Siberisse.
Edasi läks pill Karl Lepa venna, mikrobioloog Felix Lepa peresse ja sellel hakkas musitseerima F. Lepa poeg Ülo.
Mikrobioloog, infektsionist ja pediaater Felix Lepp (1881 Tsooru vald – 1973 Tartu) lõpetas 1918 Tartu ülikooli, 1924 sai meditsiinidoktori kraadi. Juhatas Tartu nakkushaiglat, töötas TÜ nakkushaiguste kateedri juhatajana, aastast 1944 oli professor.
Rajas 1940 Tartu Sanitaar-Epidemioloogiajaama. Olles selle peaarst korraldas F. Lepp edukalt nakkushaiguste ja tuberkuloosi tõrjet.  
Felix Lepa poeg, meditsiinikandidaat Ülo Lepp (1917–2003) saavutas suurt tunnustust kardioloogias ja südamekirurgias, eriti südame klapirikke diagnoosimisel, samuti sisehaiguste eriteadlasena.
Töötas aastani 1992 Tartu ülikoolis sisehaiguste kateedri dotsendina.  
Klaverimäng oli Ülo Lepa elus olulisel kohal ning ta oli tundnud musitseerimisest Bechsteini klaveril suurt rahuldust ja rõõmu. Põhiliselt mängis ta siiski oma lõbuks, perele ja sõpradele. Tal oli üsna mahukas noodikogu klaverimuusikaga.
1995. aastal tegid Ülo Lepp ja pilli tegelik omanik, Ü. Lepa onutütar Helje Arrak seoses korteriprobleemidega otsuse annetada klaver sinna, kus see teeniks õilsatel eesmärkidel inimesi.
See koht leiti olevat Tartu Kõrgem Usuteaduslik Seminar. Sellest ajast on klaver olnud seminari kontsertide ja pidulike ürituste osaks.
Üks tähtsündmusi seminari saalis oli 2002. aastal, kui autorikontserdiga tähistati Kanadas elanud väljapaistva eesti helilooja ja baptisti vaimuliku Kaljo Raidi (1921–2005) 80. sünnipäeva.
Kohal oli ka juubilar ja kontserdil oli väga oluline roll täita auväärsel Bechsteini tiibklaveril.
Alo Põldmäe,
helilooja, Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi juhataja

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)