Esileht » Uudis » Uudised »

Brüsselis alustas tegevust EELK kuulutuspunkt

19.10.2011 | | Rubriik: Uudised

Brüsselis teenisid emeriitpeakaplan Tõnis Nõmmik ja praost Jaan Tammsalu. Koori seljataga on näha killuke looduslikust altarimaalist.  Tiiu Pikkur
Lõikustänupüha, 9. oktoober kirjutatakse EELK ajalukku kui päev, mil alustati eestikeelsete jumalateenistustega Euroopa Liidu pealinnas Brüsselis.

Avajumalateenistus peeti Brüsseli Rootsi kirikus. Teenisid Tallinna praost Jaan Tammsalu ja Eesti kaitseväe emeriitpeakaplan Tõnis Nõmmik. Laulis kohalik eesti segakoor BEENE Kaido Janke juhatusel, organist oli Wouter Verheyden.
Noorima liikmeskonnaga
Jumalateenistusele oli kogunenud poolsada Brüsseli eestlast. Kirikuliste hulgas olid ka Eesti suursaadik Euroopa Liidu juures Matti Maasikas perega ja Eesti sõjaline esindaja NATO ja ELi juures brigaadikindral Neeme Väli abikaasaga. Et Brüsselis töötab palju noori, võib vast­asutatud kuulutuspunkti liikmeskonna küll EELK noorimaks hinnata.
Jumalateenistuse algul ütles südamliku tere tulemast rootsi koguduse õpetaja Lars Eric Rännar. Pihitalituse viis läbi õp Nõmmik, Vana Testamendi teksti luges ELi välisteenistuse üksuse juht Alar Olljum.
Jutluses rääkis Jaan Tammsalu tänulikkusest. Kas me oleme ikka tänulikud, kui sageli me tänu väljendame? Inimene harjub ju kõigega ja kipub ikka rohkem kiruma kui olema tänulik selle eest, mis meil on. Ta tuletas meelde Pauluse sõnu, kes kutsub rõõmustama alati. Rootsi kiriku altari taga on suur aken vaatega pargipuudele. Tammsalu juhtis tähelepanu õp Rännari sõnadele, et see ongi altarimaal – pidevas muutumises Jumala looming.
Eestikeelsete jumalateenistuste soov tuli Brüsseli eestlaskonna poolt juba mõni aeg tagasi. Kõigil meie naaberriikidel on Brüsselis oma kogudused olemas. Rootsi kogudusse kuulub ka eestlasi.
Suur eeltöö
Õp Nõmmik oli teinud suure eeltöö: kohtunud Brüsselis töötavate Eesti ametnikega, käinud läbi võimalikud kohad, kus jumalateenistusi saaks pidada. Valituks osutus Rootsi kirik: suuruse, asukoha ja üürihinna tõttu igati sobiv koht. Õp Nõmmik leidis endale ka tubli abilise, oma kunagise leerilapse Kadri Raudkivi, kes töötab Eesti esinduses NATO juures.
Otsustati hakata pidama jumalateenistusi neli korda aastas: aasta esimesel poolel kaks korda, lõikustänupühal ja advendiajal. Soovitakse leerikursust, ristimisi. Leeriõpinguid võiks alustada kohapeal, kuid praost Tammsalu pakkus võimaluse tulla koos Tallinna Jaani koguduse leerilastega laagrisse Pilistverre. See ettepanek leidis huvi ja heakskiitu.
Kaasa kingitused
Välis-Eesti piiskopkonna piiskop Andres Taul tervitas kirja teel, öeldes muuhulgas: «Olgu teil võõrsil elades või töötades alati tuntavalt olemas see vaimne ja vaimulik emakeelne jumalasõna vankumatu alus, mis juuri kodumaa mullas kinni hoiab ka võõrsil.»
Välis-Eesti piiskopkond annetas armulauariistad, mis teenisid nüüdseks tegevuse lõpetanud Kanada vanimat eesti kogudust Sudburys. Õp Nõmmik annetas alba ja neli stoolat, Eestist on saadetud kiriku laulu- ja palveraamatud ning leeriõpikud.
Järgmine jumalateenistus toimub 3. advendi pühapäeval, 11. detsembril algusega kell 14 Rootsi kirikus, teenib õp Tõnis Nõmmik.
Tiiu Pikkur

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)