Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Barokkorel tooks Tartu linna veel rohkem kultuuri

09.05.2018 | | Rubriik: Kultuurielu

Õie Pritson ja Kristjan Silm – ees ootab koogi maitsmine. Rita Puidet

Reede oli taas imeline päev, mil Tartu jälle üllatas. Muusikahuvilised maiasmokad kogunesid Jaani kirikusse kontserdile ja nautisid pärast kaunist muusikat Gustav Gastro uut kooki.

Inimeste leidlikkus üllatab aeg-ajalt positiivselt. Ega vist midagi muud ka selle gootika ehituspärliks oleva kiriku majalistelt ootaks kui sulaselgeid „pärleid“. Ehk rohkete ehitusdetailidega pühakotta unikaalset barokkorelit, mis võiks linnale koos Pauluse kiriku oreliga tuua aastal 2024 Euroopa kultuuripealinna tiitli. Jaani kiriku oreli kõlaeeskujuks on Põhja-Poolas Danzigis 18. sajandil tegutsenud meistri Andreas Hilde­brandti orelid.

Loodi uus fond
Kauni elamuse pakkusid barokkoreli patrooni Paul Mägi dirigeerimise meistrikursusel osalejad Clemens Mohr, Reto Schärli, Davide Perniceni ja Edmar Tuul koos Vanemuise sümfooniaorkestriga. Huvitav oli näha ja kuulda, kuidas neli noort dirigenti Beethoveni ja Šostakovitši sümfooniaid dirigeerisid, igaüks oma käekirjaga.
Kaunis muusika pühas kojas oli pidulikuks sissejuhatuseks järgnenud hetkedele, kui Paul Mägi sõnas, et barokkorel võimaldab mängida ajastule omast muusikat. Lisada tuleb, et Jaani kiriku oreli näol saab Eesti esimese barokkoreli.
Et raha kogumine oreli ehituseks ladusamalt sujuks ja suure summa (orel maksab 700 000 eurot) haldamine professionaalide kätte usaldada, otsustati moodustada Tartu Kultuurkapitali juurde fond, sõnas pärast kontserti publiku ette astunud Tartu Jaani Kiriku sihtasutuse juhatuse esimees Juhani Jaeger. Kultuurkapitali poolt kirjutas lepingule alla juhataja Kristjan Silm. Sihtasutus jätkab orelivilede müügiga, annetusi kogutakse aga fondi kaudu.
Kultuurkapital alustas 1991. aastal tööd eesmärgiga, et linnal oleks rohkem kultuuri, sõnas Silm. Ja jätkas fondile jaksu soovides, et tal on suur au ja kohustus fondi pidada. „Võib-olla saame kultuuripealinnade raames orelit tutvustada maailmale,“ oli Kristjan Silm lootusrikas. Oreli ehitus peaks algama aastal 2022.
Fondi asutamiseni tuli aga käia pikk tee. 1944 suures osas hävinud kirik pühitseti pidulikult alles aastal 2005. Tänusõnu barokkoreli patroonidele öeldes, aga ka inimesele, kes juba kümme aastat tagasi orelile mõtles, kinkis Juhani Jaeger ühe orelivile Marika Pettile, aga ka Gustav Gastrole ja Õie Pritsonile, erilise maiuse loojale.

Kõlavärvi ja harmooniat
Parim viis kauni välimusega kooki kirjeldada on lasta teha seda loojal: „Mina olen Gustav. Nautisid just šokolaadi, pistaatsia ja vaarikate harmooniat, millele lisas kõlavärvi 500 aasta vanuse retseptiga Normandia kloostri ürdiliköör DOM Benedictine. Pühendasin selle koogi heale sõbrale Jaanile, kes tahaks oma külalistele, sealhulgas ka Sinule, pakkuda imehead orelimuusikat. Unikaalset barokk­orelit asuvad ehitama parimad meistrid.“
Kiri koogi all kinnitab, et imelise pilli valmimist saab toetada igaüks, maitstes muusikakunsti hõrgutisi parima retsepti järgi tehtud orelil. Koogi retsepti autor Õie Prit­son sõnas, et ta sai neli-viis kuud tagasi kirja ettepanekuga teha barokkorelikook. Kiri jahmatas, tekitas ärevuse, aga oli ka suureks väljakutseks. Ta lahutas sõnumi kolmeks osaks ehk barokk-oreli-kook ja nii mitu kuud katsetades sündis eriline kook. Koogi all on märgukiri, mis kinnitab, kui väga tahetakse Jaani kirikusse orelit osta.
Läinud reedest saab orelikooki kõigist Gustavi kohvikutest ja Werneri kohvikust Tartust. 23.–25. maini külastab Jaani kirikut uue oreli rahvusvahelise ekspertgrupi Poola ekspert Krzysztof Urbaniak, kes lisaks Jaani kiriku oreliprojektiga tegelemisele annab Pauluse kirikus kontserdi, millega avatakse Poola kultuuripäevad Tartus.
Rita Puidet

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)