Esileht » Elu ja Inimesed » Tähtpäev »

Avaürituseni on aega vähem kui nädal

05.04.2017 | | Rubriik: Tähtpäev

Margus Kasterpalu, EV100 suursündmuste juht, usub, et vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise aeg annab meile kõigile võimaluse kaasa mõelda ja panustada. Riina Vaikmaa

Kui Eesti Vabariik 100 korraldusmeeskond loeb avaürituseks suurt üldrahvalikku matka 16. aprillil, ülestõusmispühal, siis juba 8. aprillil meenutatakse vabariigi sündi Peterburis ja 12. aprillil Pärnumaal Mihkli kirikus.

Kuidas juhatatakse sisse Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamine?
Margus Kasterpalu, EV100 suursündmuste juht:
EV100 avaürituseks on 16. aprillil toimuv suur matk endise Eestimaa ja Liivimaa kubermangu piiril Peipsi rannalt Läänemere kaldani. EV100 avaüritus aitab meil oma maad paremini tundma õppida.
Õigupoolest toimus aprillis 100 aastat tagasi mitu Eestimaa tuleviku seisukohast pöördelist sündmust. Pärast Veebruarirevolutsiooni Venemaal hakkasid Eesti rahvuslikud ringkonnad taotlema Venemaa Ajutiselt Valitsuselt Põhja-Liivimaa eestlastega asustatud alade liitmist Eestimaa kubermanguga ning ühtse autonoomse rahvuskubermangu moodustamist.
Surve avaldamiseks organiseeriti 8. aprillil 1917 Petrogradis 40 000 osalejaga meeleavaldus ja 12. aprillil kinnitaski Ajutine Valitsus määruse, millega seni Liivimaa kubermangu koosseisu kuulunud Pärnu, Saare, Tartu, Viljandi ja Võru maakond liideti Eestimaa kubermanguga. Nii tekkis Eestimaa kontuur. Neid ajaloos olulisi kuupäevi me nüüd tähistamegi.

Kolmapäeval, 12. aprillil on Mihkli kirikus Koonga vallas tänujumalateenistus. Keda kirikusse oodatakse ja kuidas saab eesti rahvas sellest osa?
Mihkli kirik valiti üheks avaürituse paigaks seepärast, et kui muidu jooksis omaaegne kubermangupiir mööda kihelkonnapiire, siis Mihkli kihelkond oli ainus, mida kubermangupiir poolitas.
Tänujumalateenistusel osa­levad Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajad, sõna võtavad peapiiskop Urmas Viilma ja peaminister Jüri Ratas ning kontserdi annab Eesti Rahvusmeeskoor.
Teenistusel laulavad ka Lihula mees- ja naiskoor ning kohalikud lapsed loevad luuletusi. Muidugi mõista ei mahu Mihkli kirikusse palju inimesi, seetõttu pole ehk mõistlik kaugemalt kohale sõita, sest ETV salvestab kogu ürituse ja annab selle eetrisse 16. aprillil.

Juubeliüritused kestavad Tartu rahu aastapäevani aastal 2020. Selgitage palun juubeliürituste kontseptsiooni.
Eks see üks loomislugu ole – seekord Eesti riigi loomise lugu. Ja just nii kaua see meil aega võttiski – esimesest autonoomiast rahvusvahelise tunnustuseni, mis tuli pärast Tartu rahulepingu sõlmimist. Alles siis sai meie riik tegelikult täielise iseseisva riigina toimima hakata. Selle ajavahemiku sisse jääb aga lisaks riigi loomisele ka kaks sõda: I maailmasõjaga kaasas käinud Saksa okupatsioon ja Vabadussõda. Nii et kogu seda protsessi on nüüd, sada aastat hiljem, põhjust meelde tuletada.

Aastapäeva tähistama on kutsutud eestlased nii kodu- kui välismaal ning sel puhul riigile kingitust tegema. Missuguseid üllatusi on see üleskutse toonud?
Soomes elav Valtrik Pihl otsustas Eestile kinkida maailma suurima kootud sinimustvalge lipu – 10 x 16 meetrit. Ise kudus. See on tõeliselt muljetavaldav. Aga tegelikult on ka nende kingitustega nagu kingitustega ikka – kui nad on tehtud heast südamest ja rõõmuga, siis on nad kõik väga väärtuslikud. Nii kinkijale kui kingi saajale.

Võõrsile läinuid kutsutakse ka koju. Kodus on heinamaa ja päike ja üldse kõige parem. Ent mis on selle kutsumise eesmärk?
Koju ju ikka igatsetakse. Jah, see heinamaa ja päikesepaiste … Aga tänapäeva kiires maailmas igapäevaaskelduste keskel on vaja veel üht väikest tõuget, et see igatsetu ka päriselt teoks saaks. Et võtadki kätte ja ostad pileti ning tuledki laulupeole või suguvõsa kokkutulekule. Ma arvan, et kutse EV100 tähistamiseks kord jälle kodus ära käia võibki olla just selliseks väikeseks, ent piisavaks tõukeks.

Usun, et Eesti on pärast kõiki neid kingitusi veel parem koht elamiseks ja rahvas tervem ning õnnelikum, sest tehakse palju toredaid kingitusi. Millele või kellele on need kingitused mõeldud?
Need kingitused on meile kõigile. Kingitus Eestile on tegelikult ju kingitus meile endile. Ja kui see kõlab liiga abstraktselt, siis võib mõelda oma kogukonnast. On see siis küla või linn või asumiselts suuremas linnas. See on üks hoomatav „meie“, kus igaüks saab ja tahabki mõelda, mis võiks olla see, mis pärast juubelipidustusi ses paigas ka kestma jääks. Usun, et EV100 annab meile kõigile võimaluse kaasa mõelda ja panustada. On suurepärane, kui kink süvendab ka kogukonnatunnet ja paneb inimesi üheskoos tegutsema.
Üheks võimaluseks on osaleda algatuses „EV100 igas külas“, mille eesmärgiks ongi teha oma kogukonnale vabariigi juubeli puhul kingitus, mille valmimine ja avamine kindlal kuupäeval juubeliperioodi jooksul oleks sündmuseks, millega selles paigas Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistatakse. Kingituseks võib olla näiteks midagi, mis on juba ammu oodanud korda tegemist, kuid nüüd annab sünnipäev selleks põhjuse. Või midagi täiesti uut, millest kogukond seni on puudust tundnud.

Kuidas igaüks saab oma panuse anda isamaa juubeliks?
Me kõik oleme sünnipäevalised, see on meie kõigi juubel. Igaüks saab vaadata ringi ja mõelda, mis võiks tema naabruskonnas ja kogukonnas paremini olla või millisest üritusest ta puudust on tundnud. Juubel annab hea põhjuse need asjad korda saata. Näiteks 6. mail toimuv „Teeme ära!“ talgupäev on tänavu pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks valmistumisele. Olgu see siis oma koduümbruse kordategemine või lipuväljakute korrastamine ja lipumastide püstitamine. Põhiline on, et igaüks mõtleks juubeliperioodi jooksul vähemasti korra, kuidas me tänasesse päeva jõudnud oleme, mis on vabaduse tähendus, ja leiaks põhjuse naeratada.

Juubeliaasta jõuab ka Eestist kaugemale, ütleks, et üle maailma. Kui suured või väiksed me maailmas oleme?
No eks me ole nii suured, kui olla julgeme, ja nii väiksed, kui kardame. Hirm sööb hinge seest ja teeb meid väikesteks, väiksemateks kui tegelikult oleme.

Juubeliaasta korraldustoimkonna partner on ka Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, kes samuti tähistab 100. aastapäeva. Missugune on olnud teie koostöö?
Suurepärane. Me oleme koostöös ette valmistamas nii 100 aasta möödumise tähistamist eestlaste suurmeeleavaldusest Petrogradis kui ka tänujumalateenistust Mihkli kirikus. Ja ma arvan, et see koostöö jätkub.
Rita Puidet

Eesti_Vabariik_100_MV_CMYK

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)