Avati monument tänuks neile, kes vabaduse tõid

03.10.2007 | | Rubriik: Määratlemata
Image

Vabadussõjas langenute monumendi Järva-Jaanis taaspühitses praost Teet Hanschmidt. Foto: Tiiu Pikkur

Mihklipäeval, 29. septembril oli väikese Järva-Jaani elus väga tähtis päev – taasavati Järva-Jaani kihelkonna Vabadussõjas langenute mälestussammas ja kirikus oli taasavamise puhul rahvarohke jumalateenistus.Jumalateenistusel teenisid Järva praost Teet Hanschmidt, abipraost Tõnu Linnasmäe, kaitseväe peakaplan emeeritus kolonel Tõnis Nõmmik, Järva-Peetri koguduse õpetaja Lea Heinaste ning Järva-Jaani koguduse õpetaja Katrin-Helena Melder. Orelil mängis Nadezda Parts, laulis Järva-Jaani segakoor Kalli Vainula juhatusel.
Õpetaja Melder tuletas oma jutluses meelde Eesti iseseisvuse nimel Vabadussõjas langenuid Piibli sõnadega: suuremat armastust ei ole ühelgi kui see, et tema oma elu jätab sõprade eest (Jh 15:13).
Pärast jumalateenistust siirdusid vaimulikud ja kirikulised rongkäigus mälestussamba juurde kultuurimaja kõrval olevasse parki. Kaunis sügispäike ja suvine soojus muutsid ajaloolise sündmuse nauditavaks sadadele kohaletulnutele.
Mälestussamba pühitses Järva praost Teet Hanschmidt, laulis segakoor ja mängis puhkpilliorkester. Mälestussamba jalamile asetati hulgaliselt pärgi. Pärja panid ka riigikogu nimel asespii-ker Jüri Ratas, kaitseväe poolt kolonel Tõnis Nõmmik. Kõnelejate hulgas oli nii riigi- kui kohaliku omavalitsuse tegelasi.
Järva-Jaani kihelkonna Vabadussõjas langenute mälestusmärk avati esmakordselt 22. septembril 1929. Kohalikud punaaktivistid püüdsid 1941. aastal seda lõhkuda, kuid 1942. aastal mälestusmärk taastati. Lõplikult hävitati sammas 1949. a märtsis.
Taastamise mõte tekkis 1988. aastal, 1989. aastal pandi mälestussambale nurgakivi ja alustati raha korjamist, sammas läks maksma 300 000 krooni. Annetusi tuli nii kohalikelt elanikelt kui ka kaugemalt. Mälestussammas ei ole eelmise täpne koopia, ehkki väga sarnane. Töö teostas kiviraidur Peeter Alas.
Järva-Jaani mälestussamba avamisega on taastatud kõik Järvamaa Vabadussõjas langenute monumendid.

Tiiu Pikkur

Üks kommentaar artiklile “Avati monument tänuks neile, kes vabaduse tõid”

  1. Külaline ütles:

    kui vanad kreeklased, kes on sambal kujutatud poleks meile appi tulnud, siis poleks Eesti Vabariigist asja saanud. Väga teravmeelne tähelepanek kunstniku poolt.

Tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb! (Lk 21:28)