Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Avasüli Ameerikas, 9.

28.09.2005 | | Rubriik: Järjejutt

Proua Elli Riismandeli hääles on kindlust, kui ta meenutab päeva, mil ta maailmakuulsa kunstniku Salvador Dali õhtusöögikutsele «ei» vastas, viidates kahele väikesele lapsele, kes teda kodus ootavad. «Oh, madam, ärge muretsege, ma saadan teile lapsehoidja,» öelnud Dali.

Jeesuse kuju ilmub nähtavale pilvedest. Nagu vaataksime ülevalt alla ristilöömise stseenile. Maal on inspireeritud 16. sajandi karmeliidist venna Püha Risti Johannese joonistusest, mis kujutab Kristust ülevalt vaadatuna. Kristuse pea kohal on näha tõusvat hommikupäikest, uut elementi, mille Dali lõi siis, kui arendas oma töid lõuendil.Repro

Õhtusöögil jäi küll käimata, aga asjatundlikku nõu sai Dali proua Riismandelilt küll. Kohtumine leidis aset 1970ndate lõpuaastatel USA Kongressi raamatukogus, kus Elli Riismandel töötas autoriõiguse juristina kunsti registreerimise osakonnas. Dali tuli koos tõlgi ja ihukaitsjaga. Ta soovis saada selgitusi oma teoste registreerimise kohta ja oli ärritunud sellest, et tema töödest on tehtud koopiaid.

Proua Riismandeli sõnul olnud väikesekasvulise Dali välimus silmatorkav nagu tavaliselt: üll punane dekoreeritud keep, vahaga võitatud vuntsid uljalt ülespidi keeratud. Jutuajamise käigus vehkis temperamentne ja ägeda iseloomuga kataloonlane kätega. Kunstnik jäänud saadud seletustega autoriõiguse kohta rahule ja tänutäheks oli ka kutse õhtusöögile.

Esinduslikum kogu asub Floridas

Ameerika Ühendriikides on Kataloonia põhjaosas sündinud Salvador Dali (1904–1989) sama kuulus ja tuntud kui oma kodumaal ja mujal Euroopas. II maailmasõja puhkedes põgenes Dali koos oma vene päritolu naise Galaga (kodanikunimega Jelena Diakonova) USAsse, kus ta alustas monumentaalsete religioossete  maalide seeriat.

1948. aastal naasis ta Hispaaniasse, aga oma teiseks koduks pidas ta Ameerikat ja veetis enamuse talvedest New Yorgis.

Florida osariigis St Petersburgis asuv Dali muuseum on suurim ja tähtsaim tema tööde eksponeerija. Muuseumis käib igal aastal umbes 200 000 külastajat üle kogu maailma. Muuseum asutati 1982. aastal, kui kollektsionäärid Reynolds ja Eleanor Morse otsisid oma Dali maalide, joonistuste ja skulptuuride kollektsioonile, mis seni oli näha Clevelandis Ohios, püsivamat paika.

Dali pehmete kellade müstitsismiga kohtusime veel enne muuseumi sisenemist. Tema maalist «Mälu püsivuse lagundamine» (The Disintegration of the Persistence of Memory) inspireerituna on hoone ette paigutatud pink, kus külastajad end meelsasti pildistavad. Kogu kollektsioon muuseumis on eksponeeritud neljas valdkonnas: maa, müüt, taju ja Jumal. Läbi mitme maali on märgata Dali püüdu sünteesida religioosse subjekti olemust teaduslike avastustega.

Maailm läbi kunsti

Salvador Dali oli ustav Freudi järgija ning ühtlasi sürrealismi kõige skandaalsem ja poleemilisem esindaja, kes kuulus sürrealistide gruppi aastail 1929–1939. Enne seda oli ta omandanud kaunite kunstide akadeemias Madriidis klassikalise maali oskused.

See teeb nauditavaks ka  tema unenäomaailma segadusega segatud tööd, kuhu on liidetud üllatavad ja näiliselt sobimatud fragmendid reaalsest maailmast. Mitmel maalil on kohustusliku atribuudina Dali kodukandi Kataloonia maastik. Akadeemilises laadis maalis ta palju oma abikaasat, keda kasutas pea ainsa modellina.

Maalid näitusesaalides jutustavad igaüks mitut lugu, kui vaatajal on vaid silma ja teadmisi. Dali on väitnud, et ta maalib ainult oma nägemusi, mille üle tema ratsionaalsel mõtlemisel puudub kontroll. Maalidel on  lummav mõju, kuigi see võib olla osav lavastus.

St Petersburgi muuseumis on eksponeeritud ka tema tuntumad hiigelsuurtes mõõtmetes maalid «Oikumeeniline kirikukogu», «Ameerika avastamine Christoph Kolumbuse poolt» ja «Abraham Lincolni portree», igal neist on lisaks oma narratiivile kesksel kohal Dali naine Gala.

Dali maalis portree Lincolnist New Yorgis 1976. aastal. Maal on austusavaldus Ameerikale ja Ameerika rahvale, kes nii kaitses kui ka inspireeris Dalid. Rahvast on kujutatud president Abraham Lincolni läbi. Presidendi kuju põhineb fotol, mida on kujutatud Ameerika viiedollarilisel rahatähel.

Maalile annab religioosse dimensiooni lõuendi ülaosas ristilöödud Kristuse kuju. (Motiiv on sarnane Dali 1951. a maaliga «Püha Johannese Kristus ristil».) Mõistmaks, mis seob Kristust ja Lincolni,  annab selgitust kiri maali kõrval: «Samastamine on vältimatu – ohvrid ja visioonid inimlikkusest on see, mis neid ühendab.»

Kui Salvador Dali pöördus 1948. aastal tagasi Hispaaniasse, sai temast pühendunud katoliiklane.

Sirje Semm

6 Kommentaari artiklile “Avasüli Ameerikas, 9.”

  1. Külaline ütleb:

    Äitah hea materjali eest :)

  2. Külaline ütleb:

    tänud,artikkel nagu kirsimari kokteilis- super. :)

  3. Külaline ütleb:

    :? :cry :( :x :sigh :roll :eek :upset :zzz 8) ;) :grin :) :p

  4. Külaline ütleb:

    tänks.;)

  5. Külaline ütleb:

    tänks.;)

  6. Külaline ütleb:

    :? :cry :( :x :sigh :roll :eek :upset :zzz 8) ;) :grin :) :p

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)