Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Avasüli Ameerikas, 11.

/ Autor: / Rubriik: Järjejutt / Number:  /

Minu järelepärimisele teatas Haridus- ja
Teadusministeerium, et neil puuduvad andmed välismaal õppivate Eestist pärit
üliõpilaste kohta. Enamus Eestist maailma ülikoolidesse õppima läinutest teeb
seda individuaalsetel alustel. Nad valivad ise ülikooli, sooritavad
sisseastumiseksamid ning finantseerivad oma õpinguid samuti ise.

Kuigi mitmes Ameerika mainekas ülikoolis on
eestlasi õppinud ja õppimas, on vaid üks jõudnud Atlantasse Agnes Scotti
kolledžisse. «Kõige kaugemalt Ida-Euroopast on meie koolis õppimas rumeenlanna.
Ja ta on muide väga edukas,» ütles ülikooli inglise kirjanduse dotsent dr
Willie Tolliver.


Kevadel külastas kooli senaator Hillary
Clinton ja esines kõnega.

Foto Agnes Scotti kooli ajakirjas


Kool ainult neidudele

Agnes Scotti kolledži on asutanud
Pennsylvaniast lõunasse elama asunud šoti päritolu kindral George Washington
Scott 1889. aastal. Edukad tehingud viljamüügiga tõid mehele rikkuse, mille ta
paigutas haridusse ning asutas kaks õppeasutust. Ühele koolile andis ta oma ema
nime, teine oli teoloogiline seminar.

Agnes Scotti kolledž kui vabade kunstide
kool on olnud kogu aeg neidude õppeasutuseks ja kannab motot: maailm naistele.
Kooli nelja-aastases bakalaureuseõppes on veidi üle 1000 õpilase, igal aastal
jätkab magistriõppes 20 üliõpilast. Kahel esimesel aastal peavad üliõpilased
võtma kursuseid kõigis õppeainetes, nagu loodusteadused, kirjandus,
matemaatika, filosoofia, ajalugu, sotsiaalteadus, religioon, võõrkeel, kaunid
kunstid. Võõrkeeltena õpitakse hispaania, prantsuse, saksa ja jaapani keelt.

Kolmandal kursusel valivad neiud endale
peaaine, mis on seotud erinevate osakondadega, nagu  psühholoogia, inglise kirjandus, loominguline
kirjutamine jm. Omaloomingus saab kätt harjutada kooliaja vältel, paremad palad
avaldatakse kooli almanahhis.

Kõik on käepärast

Nelja aastaga vormitakse neidudest
laiapõhjaliste teadmiste ja oskustega kaunite kunstide asjatundjad, kitsam
eriala omandatakse magistriprogrammis, mida rahastab föderaalvalitsus ja
soolist võrdõiguslikkust silmas pidades on sinna ka noormehed lubatud.

Kooli aastane õppemaks on 30 000 dollarit,
kuid 80% õpilastest saavad toetust maksu tasumiseks. Keskmine õppetoetus on 10
000 dollarit, mis katab ka elamiskulud. Koolis on üliõpilasi ligi 40 osariigist
ja poolsada välisüliõpilast 30 riigist, nagu Aafrika mandrilt, Hiinast,
Indiast, Pakistanist, Taist, Prantsusmaalt. Kooli motot – maailm naistele –
silmas pidades on igati ootuspärane, et naised teistest riikidest on teretulnud
viima ellu visiooni rahvusvahelisest globaalsest haridusest naistele.

Kolledži enam kui paarkümmend hoonet asuvad
suurel maa-alal, moodustades omaette õppelinnaku (campus), kus kõik eluks ja
õppetööks vajalik koos: auditooriumid, eluruumid, spordihoone ja ujula,
kunstigalerii, kabel, raamatukogu, tennise- ja maahokiväljak, ka kauplus.
Auditooriumid on varustatud kõikvõimaliku tehnikaga. Hiljuti valmis 60 miljonit
dollarit maksma läinud loodusteaduste maja. Kabeli ehituseks tegi üks
vilistlane 3 miljoni dollarilise annetuse.

Suurepärased on vaba aja veetmise
võimalused; üliõpilased on koondunud klubidesse ja organisatsioonidesse, teevad
sporti.

Ka eestlased on teretulnud

Eesti üliõpilaste jaoks on kõige suurem
vahetusprogramm Euroopa Liidu programm ERASMUS, mille kaudu õpib aastas
keskmiselt veidi üle 300 inimese. Teiste riikide (Itaalia, Saksamaa, Tšehhi,
Ungari, Taani, Belgia jt) stipendiumiprogrammide kaudu õpib umbes 100 inimest.
Õpingud on tasuta, üliõpilased saavad stipendiumi. Eestisse tulnud
välisüliõpilased õpivad samuti tasuta, saavad Eesti riigilt stipendiumi.

Agnes Scotti Kolledži üliõpilastel on
samuti võimalus globaalsete ühenduste programmi kaudu mistahes maailma paigas õppida.
Ja seda kasutab 80% üliõpilastest.

Kolledži president Mary Brown Bullock on
sama kooli vilistlane aastast 1966. Tema vanemad olid misjonärid Koreas ja  sealt ehk pärineb ka Bullocki enda huvi
idamaade vastu. Enne presidendiks valimist oli ta Washingtonis Hiina ajaloo
uurimiskeskuse juht. Nii Willie Tolliver, kes mulle kooli tutvustas, kui  ka president Mary Bullock, kellega põgusalt
tervituse vahetasime, kinnitasid, et ka Eesti neidudel on põhjust kooli kodulehekülg
www.agnesscott.edu internetist üles otsida ja ehk avalduski kooli astumiseks
täita.

(Järgneb.)

Sirje Semm