Esileht » Pühapäevaks » Jutlus »

Avalikuks tegemine on valguse relv

26.03.2014 | | Rubriik: Jutlus

Pange siis maha kogu kurjus ja kogu kavalus ja silmakirjatsemine, kadetsemine ja mis tahes keelepeks! Nagu äsjasündinud lapsed igatsege vaimulikku selget piima, et te selle varal kasvaksite pääste poole, kui te olete tunda saanud, et Issand on helde. 1Pt 2:1–3

Peetruse kirjad kuuluvad Uue Testamendi katoolsete ehk kõigi jaoks määratud kirjade hulka. Esimene kiri on tõenäoliselt kirjutatud Roomas ja mõeldud ringkirjana Väike-Aasia kogudustele. Selle eesmärgiks on manitsemine ja usu kinnitamine. Peetrus manitseb lugejaid pühale elule, kurja vastu seismisele, distsiplineeritud elule maailmas, Kristuse eeskuju järgimisele koguduses, kannatlikule ja alandlikule vastupidamisele kannatustes, teades, et Jumal on lähedal ja teeb õigust.
Peetruse sõnum keskendub kurjuse eest hoidumisele. See sõnum on alati aktuaalne, olles samavõrd tähenduslik ka nüüdisajal, mil poliitiline olukord maailmas, sealhulgas meie naabruses, on ärevust tekitav. Kurja vastu käivas igikestvas võitluses on loomulikult keskne koht usul ja palvel, kuid appi tuleb võtta ka mõistus ja vahendid, mis mõistuse käsutuses on. Kurjuse lemmikrelvi on salatsemine. Kurjuse paljastamise kindlamaid viise on seevastu avalikustamine, mille tähtsusel järgnevalt peatumegi.
Ajalugu näitab, et varjamine («Rahvas ei tea midagi ja ei peagi midagi teadma!») on andnud varjajale soovitust vastupidise tulemuse. Vene impeerium surus riigivastased liikumised põranda alla, kus ei suutnudki nendega võidelda, ja tulemus oli 1917. a käes. Neid vilju «naudime» tänapäevalgi. President Päts arvas ise teadvat, mis on eesti rahvale hea. On üsnagi kindel, et nn vaikiv ajastu oli üks põhjustest, mis kergendas Eesti annekteerimist NSV Liidu poolt. Valetamine ja vassimine (näiteks rublaskandaal, lindistamine, korteriskandaal, pilditulistamine, nn Silvergate) on viinud Eestiski valitsusi langemisele.
Avalikustamine teeb head. Mihhail Gorbatšovi naiivne avalikustamispoliitika pani inimesed mõtlema ja tegutsema ning oli Reagani väljakurnamispoliitika kõrval teine tähtis asjaolu, mis põhjustas hoopis kurjuse impeeriumi kokkuvarisemise. Kas Gorbatšov seda soovis, on juba teine asi.
Avalikustamine käib demokraatiaga kaasas. Šveits kui maailma arenenuima demokraatiaga riik korraldab kõigis vähegi tähtsamates küsimustes rahvahääletusi. Sageli tulemused muule maailmale ei meeldi (näiteks immigratsiooni piiramine), aga see on juba nende asi. Vox populi – vox dei. Eesti Vabariigi põhiseaduse p 1 järgi on kõrgeima võimu kandja rahvas. Samas rakendatakse rahvahääletust üliharva ja rahvaalgatus sisuliselt puudub. Esindusdemokraatia organ riigikogu ei esinda mõnigi kord rahva tahet. Meie riigil on avaliku demokraatia arendamise teel veel samme astuda.
Ühiskondlikus teadvuses võib tekkida kummalisi salatsemisi ja tabusid. Aga iga mõju kutsub esile vastumõju, postuleeris juba Newton. Eredamaid näiteid on 19. sajandi viktoriaanlik seksuaalsuse mahavaikimine, mille üheks kõrvaltulemuseks on pornograafia ja perverssuste senini raskesti ohjeldatav levik. (Teisalt oli tulemuseks ka 1960ndate seksuaalrevolutsioon ja üliõpilasliikumine, sünnitades palju head ja väärtuslikku, nagu vabameelsed filosoofiad ja popkultuur üleüldse. Tõde ei ole alati ühene.)
Kindlasti kehtib see ka marginaalsete õpetuste mahavaikimise kohta. Kui millestki ei taheta ühiskonnas avalikult rääkida või ei taheta kedagi lasta tegutseda (enamasti täiesti mõistlikel kaalutlustel muide!), siis võib tulla vastupidine ja ootamatu reaktsioon. Meenutame taas keelatud ideede populaarsust üliõpilasnoorsoo seas ja bolševismi kui põrandaaluse revolutsioonilise liikumise tekkimist. Kui kardetud õpetus on lubatud ja liikumine ei ole surutud põranda alla, on enamasti võimalik seda kontrolli all hoida. (Kui mitte just ebasoodsate majanduslike ja poliitiliste olude õnnetu kokkusattumine vastupidist ei soodusta, nagu see juhtus Esimese maailmasõja järelmina).
Võibolla on ühiskonnas õpetusi ja liikumisi, mille tõelist loomust on raske tabada? Ka siis on kindlasti mõistlikum mitte nähtust eirata või keelata, vaid julgesti päevavalgele lubada, et oleks võimalik seda jälgida, uurida ja selgeks vaielda: Spiritum veritatis disceptatio – vaidluses selgub tõde, nagu teadsid juba vanad roomlased. Avalikuks tegemisest võidab ennekõike ühiskonna turvalisus ja riigi julgeolek.
Kurjus kasutab argumente, mis mängivad emotsioonidel. Kelle kõnede avalik võrdlus tekitas äsja šoki maailmameedias? Mõlemas õigustati teise riigi territooriumi annekteerimist. Mõistus on antud selleks, et tõde ära tunda.
Ka tõe avalikuks tegemine on apostel Peetruse «vaimulik selge piim».

Kulmar.Tarmo

 

 

 

 

Tarmo Kulmar,
EELK vikaarõpetaja

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)