Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Avaldus Leuenbergi konkordia 40 aasta juubeliks

13.03.2013 | | Rubriik: Kirikuelu

Neljakümne aasta eest, 16. märtsil 1973, võeti Baseli lähedal Leuenbergis asuvas konverentsikeskuses vastu «Euroopa reformatoorsete kirikute konkordia» (Leuenbergi konkordia). Enam kui 100 luterlikku, reformeeritud, uniooni- ja reformatsioonieelset kirikut, mis on sest saadik konkordia allkirjastanud, kuulutasid sellega välja kantsli- ja armulauaosaduse ning kohustuvad olema tunnistamise ja teenimise osaduses. Juubeli puhul tunnustab Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas (EKOE) nõukogu Leuenbergi konkordiat kirikuosaduse alusdokumendina ja meenutab konkordia püsivat tähendust Euroopa kirikutele.

1. Leuenbergi konkordia kutsub kirikuid olema asjalikud. Ta seab evangeeliumi kui «sõnumi Jeesusest Kristusest, maailma Päästjast» (LK 7) kõigi oma väidete keskmesse ning tuletab nõnda kirikutele meelde nende olemasolu ja ühtsuse alust.

2. Leuenbergi konkordia kutsub kirikuid lepitusele. Siia kuulub kirikute suhtlus teoloogiliste küsimuste üle, nagu see on toimunud ning jätkuvalt toimub EKOE õpetuskõnelustes. Siia kuulub ka kirikuosaduse sees teede otsimine, mis viivad konfliktidest välja. Õdede ja vendadena Issanda laua ümber kogevad kirikud end jumalateenistusliku osadusena. Seeläbi julgustatakse neid üha uuesti teenimiseks maailmas ning väljaastumiseks õigluse ja rahu eest.

3. Leuenbergi konkordia kutsub oikumeenilisele dialoogile ning ärgitab üha uuesti katsuma kõnelustes teiste kirikutega läbi, kas erinevused õpetuses või õpetuse hukkamõistmised on tõepoolest veel tabavad ja jätkuvalt kirikuid lahutavad. Selline lähenemine on end juba õigustanud teistes konfessioonidevahelistes kõnelustes, näiteks Rooma-Katoliku Kiriku ja Luterliku Maailmaliidu «Ühisavalduses õigeksmõistuõpetusest» (1999).

4. Leuenbergi konkordia kutsub kohustuse juurde «teenida kõigi kristlike kirikute oikumeenilist osadust» (LK 46). Leuenbergi kirikuosaduse mudel, «ühtsus lepitatud erinevuses», on 1973. a alates leidnud rakendamist ka teistes konfessionaalsetes ja geograafilistes kontekstides. 1997 sai konkordia alusel ja lisakokkuleppe allkirjastamisega võimalikuks Euroopa metodisti kirikute liitumine. Lähis-Ida kirikute Ammani avaldus (2006) ning Ameerika Ühendriikide kirikute «Ühisarusaama sõnastus» (A Formula of Agreement) on näited Leuenbergi konkordia mõjust. Lepitatud mitmekesisuse ja nähtava ühtsuse vahekord on teemaks veebruaris 2013 alanud EKOE kõnelustel Kristlaste Ühtsuse Edendamise Paavstliku Nõukoguga.

5. Leuenbergi konkordia kutsub kirikuid, «et nad teeniksid vastutustundlikult maailmas». Siia kuulub väljaastumine «maise õigluse ja rahu eest üksikute inimeste ja rahvaste vahel» (LK 11). EKOE kirikud on õppinud üha enam koordineerima oma sotsiaal­eetilist tegevust ning tegema Euroopas kuuldavaks evangeelsete kirikute häält.

6. Kirikuosaduse elluviimine ei ole lõpetatud, vaid seab kirikuid ikka ja jälle uute ülesannete ette. Nii kutsub Leuenbergi konkordia üles süvendama osadust, milleni on jõutud, panema seda väljakutsetes proovile ja muutma maailmas teenimisele viljakaks. Euroopa evangeelsed kirikud astuvad osadusena välja selle eest, et – just ka kriisiaegadel – seataks esiplaanile Euroopa vaimsed, kultuurilised ja sotsiaalsed alused.

Leuenbergi konkordia julgustab kirikuid üksteise eest palvetama, üksteist toetama ja üheskoos jumalateenistust pidama.

«… et me tõtt rääkides armastuses kasvaksime kõigiti selle sisse, kes on pea – Kristus» (Ef 4:15).

Viin, 19. veebruar 2013

Saksa keelest tõlkinud
Thomas-Andreas Põder

Clipboard01Eesti Evangeelne Luterlik Kirik kuulub Evangeelsete Kirikute Osadusse Euroopas (EKOE) alates 1975. aastast. Aastani 2003 oli nimekujuks Leuenbergi kirikuosadus, milles sisaldus viide osaduskonna erakordse tähendusega alusdokumendile, nn Leuenbergi konkordiale.
Konkordia abil sai alguse Euroopa evangeelsete kirikute osaduskond, mis 40 aasta jooksul on kasvanud nii liikmete, vormi kui sisu poolest. Nüüdseks on see kujunenud tähtsaimaks evangeelsete kirikute osaduskonnaks Euroopas, kuhu kuulub 105 kirikut ligikaudu 50 miljoni liikmega.
Eesti luterliku kiriku aktiivsem osalus EKOE elus algas okupatsiooni lõppedes. See on toimunud nii koguduse, praostkonna kui üldkiriku tasandil, mitmel moel ja paljude inimeste vahendusel. EELK on võtnud oluliselt osa EKOE kujundamisest ja edasiarendamisest. Ajalooline roll on peapiiskop Jaan Kiivitil, kes osales kirikuosaduse juhtimises 1994. aastast kuni surmani (2005). Alates 2006. aastast on EKOE juhtimises (nõukogus) osalenud õp Thomas-Andreas Põder.
Eestist kuulub kirikuosadusse lisaks luterlikule kirikule ka metodisti kirik.
Leuenbergi konkordia on eesti keeles ilmunud 2006. aastal P. Kalduri jt koostatud kogumikus «Documenta oecumenica» (lk 106–113). Tõlke leiab ka EKOE kodulehelt: www.leuenberg.eu.

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)