Pool tuhat ja üks aasta tagasi pani Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, kutsudes väitlema süü, patukahetsuse, karistuste ja andestamise teemal. Tema esimene tees tuletab meelde, et kogu uskliku elu peab olema meeleparandus. Tollal kahjuks ei sündinud väitlust, mis oleks peaeesmärgiks seadnud ühise mõistmise või siis erimeelsuste piiritlemise. Kiriku institutsioon lähtus ülimuslikust seisukohast, keiser soovis hoida riigis rahu ja Lutheri mõttekaaslased ...

Eesti riigi sajanda aastapäeva suvine peonädal on möödas ja eelmisel esmaspäeval tähistasime riigi iseseisvuse taastamise 27. aastapäeva. Peonädalas oli mitmeid teemapäevi nagu üldluulepidu ja looduse päev. Usupäeva ei ole, on teema-aasta „Eesti usk“. Aasta jooksul käsitletakse olulisi küsimusi: kellesse või millesse me usume?, kuidas see usk ilmneb ja elu kujundab?, kas püsib usk õiglusesse ja headusesse?, kas jätkub usku Eestisse?, kus on selle usu allikad? Riigi ...

Järgmise aasta 3. märtsil valitakse uus riigikogu koosseis. Edukad on erakonnad, kes oskavad sõnastada teema, milles peegeldub valijate enamuse soov. Häält ei anta mitte heade tegude palgaks, vaid lootuse peale. Mina ei oska öelda, mis on järgmiste valimiste eel tähtsaim küsimus. Tähele olen pannud üht elutahku, kus inimeste tahtmised ja tegelikkus erinevad. Tartu ülikool koostas kolm aastat tagasi uuringu „Eesti meeste hoiakute ja käitumise uuring: Tervis, haridus, ...

Kakskümmend aastat on riigieelarve arutelu ajal olnud juttu „katuserahast“. Taolist väljendit kasutatakse riigikogu fraktsioonide ettepanekul riigieelarvest seltsidele, kogudustele, omavalitsuste koolidele, spordi- või lasteasutustele antava raha kohta. 1990ndatel muutis riigikogu küllaltki suurel määral valitsuse eelarve eelnõu kulude jaotust. Peaasjalikult andis riigikogu raha maakoolimajade remondiks. 1998, enne valimisi ja Telekomi erastamist jättis valitsus ...

Ülemöödunud aastasajal kirjutas Karl Marx: „Filosoofid on maailma ainult mitmeti seletanud, kuid asi seisab selles, et teda muuta“ (XI tees Ludwig Feuerbachi kohta). Soov maailma muuta ja mitte piirduda mõistmisega ei ole kadunud. Kuidas aga muuta inimeste arvamusi ja nendevahelisi suhteid? Kas neid on üldse võimalik muuta või muutuvad need ise? Kärsitumad maailmaparandajad ei jää ootama, kui nende käes on avalik võim. Võim saab aga vahendina kasutada õigust, sest võimul ...

4. Kõik võib olla kena, kuid mul on mure meie mõttelaadi pärast. Liitlassõdurite siin olekut kiidame oma sõnavõttudes eduks kaitsepoliitikas, selle asemel et leppida selle kui suure ohu vastase abinõuga. Igale maale on parem, kui seal ei ole muid relvakandjaid peale omade. Kiitleme tasakaalus eelarvega, kuid jätame mainimata, et märkimisväärne osa kuludeks saadud rahast ei ole teenitud meie tööga. Oleme uhked väikese riigivõla üle, kuid ei mõtle perede võlgadele. Ka ...

3. Mõte iseseisvusest oli 1989. aasta teisel poolel valdav, küsimus oli iseseisvumise viisis: kas eraldudes Nõukogude Liidust, millega oleks kaasnenud siin alaliselt elavate inimeste kodanikuks saamine ja vastutus Nõukogude Liidu tegevuse eest, või okupatsiooni ja anneksiooni lõpetamise nõudmise teel. Viimaks jäi peale õigusliku järjepidevuse põhimõte. Viimased aastad enne iseseisvuse taastamist olid viljakad ettevalmistusajad. 20. augusti järgseks vahepalaks oli ...

2. Samas olid lääneriigid nõudnud tegusid, mis tõestaks sõna- ja mõttevabaduse austamist Nõukogudemaal, ning enne Reagani visiiti vabastati osa poliitvange. Augustis moodustati Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) ja 1988 talvel tehti ettepanek Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei loomiseks. Need kuud ja järgnevad kaks aastat oli hirmu ületamise aeg. Tollast ametlikku pressi lugedes ei taju ajavaimu. Ikka hoiatati äärmuste eest ja kutsuti üles ...

Tema halastus kestab põlvest põlveni neile, kes teda kardavad. Lk 1:50 1. Kakskümmend viis aastat on möödunud ajast, mil Eesti Vabariigi Ülemnõukogu kinnitas Eesti riiklikku iseseisvust ja taotles diplomaatiliste suhete taastamist. Taastatud riiki tunnustas Island, seejärel teised riigid, ka Nõukogude Liit enne enda laialisaatmist. Mina meenutan olusid kolmekümne aasta tagusest ajast. Tollal Tallinnas kauplusse, polikliinikusse või muusse asutusse astudes ei võinud ...

Muistne tark on öelnud, et igale asjale on määratud aeg ja aeg on igale tegevusele taeva all. Meie kiriku piiskopil Einar Soonel on täitunud elatud aastate hulk, mis on ette nähtud tööks koguduseõpetajana. September 2012 oli tal viimane kuu olla Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja. Pea 39aastasest vaimuliku ametiajast 27 aastat on Einar Soone teeninud Kaarli kogudust. Sügisel 1985 määrati ta Kaarli kogudusse. Siis oli ta juba kogenud vaimulik, olles tosin aastat ...

Mitmel korral olen mõelnud, miks siis, kui keegi kasutab avalikus esinemises või väitluses ristiinimesele omast sõnavara, on arutelu häiritud ja liig sageli räägitakse üksteisest mööda. Olen poliitikas osalenuna täheldanud, et kui partei, organisatsiooni või brändi nimes esineb sõna «kristlik», võib see valijaskonna arvukat osa eemale peletada. Nentides seda kui tõsiasja, peab olema järjekindel – et kui juba osaleda erakonnas, kandideerida kuhugi, siis tahad kõik võimalikud ...