Kristjan Luhamets. Ühiskonnaõpetuse tundides riigikorda käsitledes olen öelnud, et nendes ühiskondades, kus peetakse lugu ausast spordist, on rahva enamuse tahte väljaselgitamine valimiste või ka rahvahääletuse teel olnud püsiv ja kõrvalekalded harvad või mõnisada aastat tagasi. Mõtlen Inglismaad, aga ka Šveitsi. Seejuures Suurbritannias pole põhiseadust, on mõned vanad seadused, mis piiravad monarhi ja valitsuse tegevust. Valitsusel olid maailmasõdade ajal üsna vabad ...

Merille Hommik. Suvel sirvisin ajakirja Tervis 1942. aasta numbreid. Panin tähele, et suur osa artiklitest oli pühendatud hügieenile ja enda hoidmisele rännakul. Mõistsin, et need teemad olid sõja ajal olulised, kui seepi ei jätkunud ja paljud pidid ette võtma pikki jalgsirännakuid. Ajakirja väljaandjad tegid just seda, mida aeg vajas. Praegu on maailmas ja ka Eestis päevakorral rohepöördeks nimetatud energiamajanduse ümberkorraldamine uute energiaallikate ...

Praegu on päevakorral küsimus, kas mul on õigus ennast vaktsineerida või mitte. Meie maal ei ole kohustuslikku vaktsineerimist, seetõttu on küsimus kummaline. Inimene võib enda tervist teades ettevaatlikkusest olla vastu vaktsineerimisele, kuid meeles tuleb pidada ka nende hirme, kes kardavad nakatuda. Siin ei ole midagi uut. Piiranguid on rakendatud epideemiate ajal ka varem ning näiteks õpetajad ja kokad on pidanud esitama tervisetõendeid. Tuberkuloosi nakatunud ...

Merille Hommik. Täna on Florence Nightingale’i (1820–1910) 201. sünniaastapäev. 1965. aastast tähistatakse 12. maid rahvusvahelise õdede päevana. Põetamine ja haige hooldamine ei ole meie tähelepanu all seni, kuni oleme terved. Ega tervele ole põetajat tarvis. Kuid epideemiad toovad selle valdkonna meie tähelepanu alla. Oleme uudistest näinud täidetud voodikohtadega haiglapalateid, kiirabiautode järjekorda haigla ukse ees ning kuulnud arstide, õdede ja hooldajate ...

Merille Hommik. Hans Christian Anderseni muinasjutus „Keisri uued rõivad“ on keiser ringkäigul linnas alasti, kuid keegi peale lapse ei julge seda tunnistada. Keiser ise usub, et lubatud uhked rõivad on tema ihu katmas, pidid need ju olema nähtamatud rumalatele ja oma ametikohale kõlbmatutele. Kes siis julgeb tunnistada, et on lollpea ja saab palka ilmaasjata. Ka keiser, nagu ta alamadki, soovis olla tark ja oma ametisse sobiv ega julgenud öelda, et ei näe oma rõivaid. ...

Kristjan Luhamets. Kolmkümmend kolm aastat ta­gasi, veebruaris 1987 saa­tis sõ­ja­komissariaat mind pool­teiseks kuuks Gusevisse (en­di­ne Gumbinen Ida-Preisi­maal) kor­dusõppustele. Õp­pu­­sed olid pigem tubased. Is­tu­sime audi­too­riumis ja val­mis­tusime saa­ma puna­armee roodu­üle­ma­teks reser­vis. Mul oli kaasas 1899. aastal välja antud „Uus lau­lu­raamat“. Küllap oli ka Pii­bel, kuid meelde on jäänud just lauluraamatu sirvimine. Laulu­­raamatu lõpus on ...

Merille Hommik. Järgmise nädala teisipäeval algab uus õppeaasta. Haridusministeerium on teada andnud, et õppetöö võib jätkuda tavapäraselt, kui ollakse ettevaatlikud. Ma arvan, et paljud õpilased soovivad kohtuda kaaslastega aktusel ja klassiruumis. Mõndagi klassiõde-klassivenda ja õpetajat ei ole nad pärast 13. märtsi silmast silma näinud, kui ehk ainult arvutiekraani vahendusel.  Õpetajale oli distantsõpe koormav just ajakulu pärast. Kui tunnis võtad toimunud ...

Merille Hommik Hiina majanduse avanemise, Nõukogude Liidu lagunemise ja NSVL vasallide vabanemise järel on palju räägitud üleilmastumisest ja rahvusriikide osatähtsuse vähenemisest. Möödunud kuudel oleme olnud tunnistajaks, kuidas üle maailma levinud viirus on peatanud mitmes osas üleilmastumise. Riigid on sulgenud piirid ja inimesed püsivad kodus.  Inimeste tervise kaitseks on valitsused kehtestanud eriolukorra. Nii nagu tosin aastat tagasi majanduskriisi ajal ...

Kolm nädalat on möödas paavst Gregoriuse kehtestatud kalendri aastavahetusest, nädal Julius Caesari kalendri uusaastast ja hiinlaste aastavahetus on eelseisval laupäeval. Tähtpäevade korral on inimestel tahtmine teha kokkuvõtteid möödunust, aga ka igatsus aimata tulevat. Ennustamine toob meelde raamatutest loetud ja filmides nähtud kaardipanijad, käevaatajad, kohvipaksu ja kristallkuuli silmitsejad ning taldriku keerutajad. Ristirahvana ei ole meil taoliste kunstidega asja. ...

Ma ei saa teiste inimeste kohta öelda, kuid enda elukäiku vaadates on sageli tunne, et elan oma sihist mööda. Ma arvan teadvat, mis on õige ja hea, kuid kulutan enda aja teistele tegevustele. Ainuke and, mis meile on antud, on aeg. Millele see kulub, seda pead järelikult tähtsaks. Samas ei suuda me elada hetkes, ikka kipume mõtetes minevikku või tulevikku. Täna veel teen seda ja toda, aga homme pühendan ennast sellele, mis on oluline. Ja see homme lükkub päev-päevalt edasi. ...

Eile möödus 28 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest. 1918. aastal sündinud inimesed said 28aastaseks 1946. a. Kui ei oleks olnud sõda, okupatsioone ja anneksiooni, siis oleks kolm aastat varem, 1943. aastal peetud laulupidu ja muude ettevõtmistega tähistatud veerand sajandi pikkust omariiklust. Ligi kümme aastat oleks veel olnud vaja maksta Ameerika Ühendriikidele Vabadussõja ajal võetud laenu ning asunikel oleks üle kolmekümne aasta tulnud maksta talumaade eest. 1918 ...

Vaikne nädal annab meile ettekujutuse meist endist, meist inimestena. Kuninglik vastuvõtt ja hosianna-hõisked Jeesuse saabumisel Jeruusalemma ja hukkamise nõue Pilatuse ees. Evangeeliumid küll ei ütle, kas tegemist on mõlemal juhul samade inimestega. Palmipuudepüha sündmuse juures mainitakse varisere, kes ütlevad Jeesusele, et ta manitseks oma jüngreid. Suure reede sündmuse juures mainitakse nutvaid naisi. Kummalgi juhul ei ole juttu vastumeeleavaldustest. Seega võib öelda, ...

Eelmine nädal tõi uudiseid Inglise parlamendist. Lahtine on, kas Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust lepinguga, lepinguta, toimub uus rahvahääletus või on veel mingeid võimalusi. Suur­britannia ei ole ka esimene lahkuja. 1985. aastal lahkus Euroopa Ühendusest Gröönimaa, olles kaksteist aastat varem Taani osana saanud ühenduse liikmeks. Gröönimaa inimesed ei leidnud kalapüügiõiguse kasutamisel ühist keelt Euroopa Ühendusega ja korraldasid 1982. aastal rahvahääletuse, kus ...

Pool tuhat ja üks aasta tagasi pani Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, kutsudes väitlema süü, patukahetsuse, karistuste ja andestamise teemal. Tema esimene tees tuletab meelde, et kogu uskliku elu peab olema meeleparandus. Tollal kahjuks ei sündinud väitlust, mis oleks peaeesmärgiks seadnud ühise mõistmise või siis erimeelsuste piiritlemise. Kiriku institutsioon lähtus ülimuslikust seisukohast, keiser soovis hoida riigis rahu ja Lutheri mõttekaaslased ...

Eesti riigi sajanda aastapäeva suvine peonädal on möödas ja eelmisel esmaspäeval tähistasime riigi iseseisvuse taastamise 27. aastapäeva. Peonädalas oli mitmeid teemapäevi nagu üldluulepidu ja looduse päev. Usupäeva ei ole, on teema-aasta „Eesti usk“. Aasta jooksul käsitletakse olulisi küsimusi: kellesse või millesse me usume?, kuidas see usk ilmneb ja elu kujundab?, kas püsib usk õiglusesse ja headusesse?, kas jätkub usku Eestisse?, kus on selle usu allikad? Riigi ...