Merille Hommik. Järgmise nädala teisipäeval algab uus õppeaasta. Haridusministeerium on teada andnud, et õppetöö võib jätkuda tavapäraselt, kui ollakse ettevaatlikud. Ma arvan, et paljud õpilased soovivad kohtuda kaaslastega aktusel ja klassiruumis. Mõndagi klassiõde-klassivenda ja õpetajat ei ole nad pärast 13. märtsi silmast silma näinud, kui ehk ainult arvutiekraani vahendusel. Õpetajale oli distantsõpe koormav just ajakulu pärast. Kui tunnis võtad toimunud ...
Merille Hommik Hiina majanduse avanemise, Nõukogude Liidu lagunemise ja NSVL vasallide vabanemise järel on palju räägitud üleilmastumisest ja rahvusriikide osatähtsuse vähenemisest. Möödunud kuudel oleme olnud tunnistajaks, kuidas üle maailma levinud viirus on peatanud mitmes osas üleilmastumise. Riigid on sulgenud piirid ja inimesed püsivad kodus. Inimeste tervise kaitseks on valitsused kehtestanud eriolukorra. Nii nagu tosin aastat tagasi majanduskriisi ajal ...
Kolm nädalat on möödas paavst Gregoriuse kehtestatud kalendri aastavahetusest, nädal Julius Caesari kalendri uusaastast ja hiinlaste aastavahetus on eelseisval laupäeval. Tähtpäevade korral on inimestel tahtmine teha kokkuvõtteid möödunust, aga ka igatsus aimata tulevat. Ennustamine toob meelde raamatutest loetud ja filmides nähtud kaardipanijad, käevaatajad, kohvipaksu ja kristallkuuli silmitsejad ning taldriku keerutajad. Ristirahvana ei ole meil taoliste kunstidega asja. ...
Ma ei saa teiste inimeste kohta öelda, kuid enda elukäiku vaadates on sageli tunne, et elan oma sihist mööda. Ma arvan teadvat, mis on õige ja hea, kuid kulutan enda aja teistele tegevustele. Ainuke and, mis meile on antud, on aeg. Millele see kulub, seda pead järelikult tähtsaks. Samas ei suuda me elada hetkes, ikka kipume mõtetes minevikku või tulevikku. Täna veel teen seda ja toda, aga homme pühendan ennast sellele, mis on oluline. Ja see homme lükkub päev-päevalt edasi. ...
Eile möödus 28 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest. 1918. aastal sündinud inimesed said 28aastaseks 1946. a. Kui ei oleks olnud sõda, okupatsioone ja anneksiooni, siis oleks kolm aastat varem, 1943. aastal peetud laulupidu ja muude ettevõtmistega tähistatud veerand sajandi pikkust omariiklust. Ligi kümme aastat oleks veel olnud vaja maksta Ameerika Ühendriikidele Vabadussõja ajal võetud laenu ning asunikel oleks üle kolmekümne aasta tulnud maksta talumaade eest. 1918 ...
Vaikne nädal annab meile ettekujutuse meist endist, meist inimestena. Kuninglik vastuvõtt ja hosianna-hõisked Jeesuse saabumisel Jeruusalemma ja hukkamise nõue Pilatuse ees. Evangeeliumid küll ei ütle, kas tegemist on mõlemal juhul samade inimestega. Palmipuudepüha sündmuse juures mainitakse varisere, kes ütlevad Jeesusele, et ta manitseks oma jüngreid. Suure reede sündmuse juures mainitakse nutvaid naisi. Kummalgi juhul ei ole juttu vastumeeleavaldustest. Seega võib öelda, ...
Eelmine nädal tõi uudiseid Inglise parlamendist. Lahtine on, kas Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust lepinguga, lepinguta, toimub uus rahvahääletus või on veel mingeid võimalusi. Suurbritannia ei ole ka esimene lahkuja. 1985. aastal lahkus Euroopa Ühendusest Gröönimaa, olles kaksteist aastat varem Taani osana saanud ühenduse liikmeks. Gröönimaa inimesed ei leidnud kalapüügiõiguse kasutamisel ühist keelt Euroopa Ühendusega ja korraldasid 1982. aastal rahvahääletuse, kus ...
Pool tuhat ja üks aasta tagasi pani Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, kutsudes väitlema süü, patukahetsuse, karistuste ja andestamise teemal. Tema esimene tees tuletab meelde, et kogu uskliku elu peab olema meeleparandus. Tollal kahjuks ei sündinud väitlust, mis oleks peaeesmärgiks seadnud ühise mõistmise või siis erimeelsuste piiritlemise. Kiriku institutsioon lähtus ülimuslikust seisukohast, keiser soovis hoida riigis rahu ja Lutheri mõttekaaslased ...
Eesti riigi sajanda aastapäeva suvine peonädal on möödas ja eelmisel esmaspäeval tähistasime riigi iseseisvuse taastamise 27. aastapäeva. Peonädalas oli mitmeid teemapäevi nagu üldluulepidu ja looduse päev. Usupäeva ei ole, on teema-aasta „Eesti usk“. Aasta jooksul käsitletakse olulisi küsimusi: kellesse või millesse me usume?, kuidas see usk ilmneb ja elu kujundab?, kas püsib usk õiglusesse ja headusesse?, kas jätkub usku Eestisse?, kus on selle usu allikad? Riigi ...
Järgmise aasta 3. märtsil valitakse uus riigikogu koosseis. Edukad on erakonnad, kes oskavad sõnastada teema, milles peegeldub valijate enamuse soov. Häält ei anta mitte heade tegude palgaks, vaid lootuse peale. Mina ei oska öelda, mis on järgmiste valimiste eel tähtsaim küsimus. Tähele olen pannud üht elutahku, kus inimeste tahtmised ja tegelikkus erinevad. Tartu ülikool koostas kolm aastat tagasi uuringu „Eesti meeste hoiakute ja käitumise uuring: Tervis, haridus, ...
Kakskümmend aastat on riigieelarve arutelu ajal olnud juttu „katuserahast“. Taolist väljendit kasutatakse riigikogu fraktsioonide ettepanekul riigieelarvest seltsidele, kogudustele, omavalitsuste koolidele, spordi- või lasteasutustele antava raha kohta. 1990ndatel muutis riigikogu küllaltki suurel määral valitsuse eelarve eelnõu kulude jaotust. Peaasjalikult andis riigikogu raha maakoolimajade remondiks. 1998, enne valimisi ja Telekomi erastamist jättis valitsus ...
Ülemöödunud aastasajal kirjutas Karl Marx: „Filosoofid on maailma ainult mitmeti seletanud, kuid asi seisab selles, et teda muuta“ (XI tees Ludwig Feuerbachi kohta). Soov maailma muuta ja mitte piirduda mõistmisega ei ole kadunud. Kuidas aga muuta inimeste arvamusi ja nendevahelisi suhteid? Kas neid on üldse võimalik muuta või muutuvad need ise? Kärsitumad maailmaparandajad ei jää ootama, kui nende käes on avalik võim. Võim saab aga vahendina kasutada õigust, sest võimul ...
4. Kõik võib olla kena, kuid mul on mure meie mõttelaadi pärast. Liitlassõdurite siin olekut kiidame oma sõnavõttudes eduks kaitsepoliitikas, selle asemel et leppida selle kui suure ohu vastase abinõuga. Igale maale on parem, kui seal ei ole muid relvakandjaid peale omade. Kiitleme tasakaalus eelarvega, kuid jätame mainimata, et märkimisväärne osa kuludeks saadud rahast ei ole teenitud meie tööga. Oleme uhked väikese riigivõla üle, kuid ei mõtle perede võlgadele. Ka ...
3. Mõte iseseisvusest oli 1989. aasta teisel poolel valdav, küsimus oli iseseisvumise viisis: kas eraldudes Nõukogude Liidust, millega oleks kaasnenud siin alaliselt elavate inimeste kodanikuks saamine ja vastutus Nõukogude Liidu tegevuse eest, või okupatsiooni ja anneksiooni lõpetamise nõudmise teel. Viimaks jäi peale õigusliku järjepidevuse põhimõte. Viimased aastad enne iseseisvuse taastamist olid viljakad ettevalmistusajad. 20. augusti järgseks vahepalaks oli ...
2. Samas olid lääneriigid nõudnud tegusid, mis tõestaks sõna- ja mõttevabaduse austamist Nõukogudemaal, ning enne Reagani visiiti vabastati osa poliitvange. Augustis moodustati Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) ja 1988 talvel tehti ettepanek Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei loomiseks. Need kuud ja järgnevad kaks aastat oli hirmu ületamise aeg. Tollast ametlikku pressi lugedes ei taju ajavaimu. Ikka hoiatati äärmuste eest ja kutsuti üles ...