„Laudetur Iesus Christus! Kiidetud olgu Jeesus Kristus! Siin Vatikani Raadio!“ Olen ka selle raadiojaama kuulajate rivis üheteistaastase poisikesena, 1961. kuni 1966. aasta sügiseni, mil Nõo kool mu astronoomiahuvist meelitas Tartu külje alla õppima. Petta ma sain – astronoomiaklassi ei avatud, pidi kõlbama füüsika eriprogramm. Aga Tallinnas algas kõik päris heast sõjajärgsest RETi raadiost, mida sai krutitud, nii mis aitas! Kõik selle võiks ju lugeda üle poole sajandi ...

Armastuse planeet. Koostaja Doris Kareva Seekord kirjutan raamatutest, mis minu lugemisulatusse ilmusid just sellises järjekorras. Kaks soliidset armastusluule valimikku: Rebekka Lotmani ja Laura Pääbo koostatud „Ma nägin päiksepaistet vihmasajus : Valik maailma armastussonette“ Varraku kirjastuselt ja Doris Kareva koostatud „Armastuse planeet : 21. sajandi eesti luulet“ Rahva Raamatu kirjastuselt. Tegelikult olen Rebekka Lotmanilt oodanud ta väitekirjaks olnud ...

Martin Lipu hauasammas Nõo surnuaial, 1967.  2 x Vallo Kepp Üks Tallinna koolipoiss võib-olla polekski Nõo poole sõitma hakanud, kui lehes ei oleks ilmunud artikleid Nõo keskkooli astronoomiahuvilistest õpilastest („Selgete ööde romantika“, Noorte Hääl, 19.06.1965, „Eksperiment „Romantika“: Aadress: Nõo Keskkool“, 13.11.1965). See oli signaal, mis pani isegi araverelise poisi liikuma, pealegi oli aastate jooksul Tondi raamatukogust terve hulk eesti- ja venekeelseid ...

Armas inimene pistis pihku Anu Raua raamatu „Kuue ruuduga aken“ (2022). Autori signeeritud, vägagi lugemisväärne raamat. Esimene pikem mõtisklemise peatus kohal, kus kirjeldatakse elupõlise kuduja silmanägemise kaotust: „Ainult et kui kudumise katkestad ja jälle jätkata tahad, tuleb kavalus appi võtta. Paned lõngaotsa suhu, mekutad ja mõistatad. Kui kindalõngad jooksevad kolmest kerast, katsud neid lõngu keelega. Igal ise maitse. Kollasel natuke sibula maitset, mustal ...

Raamatutega kipub analoogia tekkima või nagu vanarahvas ütleb: „Mis ühele kuld, on teisele muld!“ Erakogu. Sellise pealkirja all ilmus Gerda Kordemetsa artikkel 15. oktoobri laupäevases Õhtulehes, mis mõjus piitsahoobina näkku. See mõte alustas minu jälitamist, kes ma üle poole sajandi olen vooderdanud oma elamist luuleraamatutega ja ülejäänud raamatuookeani olen jätnud viiesendiste kilda – see tähendab, et pole nõus nende eest maksma sümboolselt üle viie sendi. Ja vahet ...

Oli üks veerandtunnine mustvalge film „Sajandid kivis ja muusikas“, mis oli ETV eetris novembris 1974. Esinejateks Tallinna konservatooriumi üliõpilased Andres Mustoneni juhatusel. Mida nad mängisid? Eesti filmi andmebaasis on filmi muusikalehel lood kirjas. Olin selle filmi peal operaator Illis Vetsi assistent, režissöör oli Kodulinna liikumise juht Tiina Mägi. Heli oli varem stuudios linti mängitud, võtteplatsil lasti muusikal kõlarites kõlada niimitu korda, kuni ...

Kujundanud Merle Moorlat, EKSA, 2022. Arhiiv. Poelettidele ilmus tavalisest kenam raamat (kunstnik Merle Moorlat) „Pruut, kuningas ja muusapoeg : eesti luule algus: Eestikeelne luule 1637–1721 transpoetiseerituna 21. sajandi kirjakeelde“, EKSA, Reval, 2022. Miks peaks Eesti Kiriku lugeja just seda raamatut silmitsema? Esiteks Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professori, poeedi ja Kadrina kirikuõpetaja Reiner Brockmanni (1609–1647) surma puhul Tallinna Oleviste ...

Kujundanud A. Koemets, 1966. Neljas nn luulekassett tõi mu lugemisahne pilgu ette siiani lummava pealkirjaga Leelo Tungla luulevihiku „Kummaliselt kiivitajad kurtsid“ (1966). Tollal oli palju mahajäetud hurtsikuid koos kiivitite appihüüetega taevas nende kohal. See algusest peale lauluna mõjuv luule kütkestas poisieas luulelugejat. Tsükli pealkiri „Lähen jahile päevakoertega“ ja luuletus „Isale“ ning terve debüütkogu mõjus tollal, aastal 1966 ja eriti praegu, kui tean ...

Kalmuaed ja surnuaiapüha käivad kokku. Põngerjana võeti mind kaasa mööda hämaraid kalmistu teid Herne tänava Aleksander Nevski surnuaia päris lageda välismüüri äärde Tallinnas, kus on ka Toivo kääbas. Vanatädi sõnul pidin ma meeles pidama ta surmakuupäeva: 24.02.1946. Miks – ei õnnestunud ka isa käest selgust saada. Kuupäev omandas kirkuse alles Nõo koolipoiste juttudest Martin Lipu mälestussamba juures Nõo kalmistul.  Isalt sain teada, et mu poolvend Toivo ...

Venekeelne luuleantoloogia „Molitvõ russkih poetov“ („Vene poeetide palved“), Moskva, 2015. 130 autorit XVII sajandist kuni XX sajandi esimese pooleni, kuus ja poolsada lehekülge. Raamatu ümbrispaber.                   Meil kõigil on kas paberilehekesele üles märgitud või kusagil voodi lähedal virna laotud raamatud, mida on kavas lähimatel aegadel lugeda või vähemalt lehitseda.  Nimetan seda raamatupüramiidi „elavaks järjekorraks“. Ja igal aastavahetusel saan ...

Andres Tali kaanekujundus, kirjastus Tänapäev. Tartus Tähtveres on osal korteritel koridoris kaks sissepääsu: suurem, kahe poolega uks pererahvale ja külalistele mõlemad pooled avada ning teises seinas pisut väiksem sissepääs kööki ja köögitagusesse teenijatuppa. Teenija lihtne uks meenus nii mõnigi kord Liina lugu lugedes: sissepääs tegelikku ellu, täiuslik vahenditus, lihtne ning omainimesetunne ja malbe ...

Taga- ja esikaane kujundus Angelika Schneider, Tänapäev. Enn Vetemaa on meenutanud: „Ükskord on Käbin muiates maininud, et Stalin ise olevat kirjanikele öelnud: „Kui te kirjutate oma elus kasvõi ühe hea, meile vajaliku raamatu, siis me maksame selle eest teile surmatunnini hästi.““ („Mees nagu saksofon“, lk 186, 2012) Juhan Smuul (1922–1971) kirjutas nõukogude võimule mitu vajalikku raamatut: „Järvesuu poiste brigaad“, 1948, „Poeem Stalinile“, 1949, 1950 (venekeelne ...

Fanny de Sivers, „Ükski väärtus ei lähe kaduma“ (Kogutud teosed V). Mõni fraas või sõna hakkab kummitama ega lase lahti. Jõuluaegsetest lehetekstidest klammerdus mällu üks pealkiri, mis kõlas umbes nii: „Kui teie laps kirjutab juba kolmandat korda jõuluvanale, et ta soovib viiulit, ärge kinkige talle pruune sokke!“ Milline mängufilmi algus!  Üldistusjõuga Sivers Juba viiendat korda saadab Arne Hiob jõulude paiku tuumaka köite Fanny de Siversi ...

Raamatute saatus ei anna rahu, sealt pärit teadmised ja emotsioonid annavad vaimutoitu. Arhiiv. Mõned head aastad tagasi toksisin klaviatuuril loo „Viimane raamat kustutab tule“ (Valgetest laikudest raamatusarjas „Eesti Vabariik 100“), mis jäi trükivärvi kastmata.  Aga raamatute saatus ei anna ikka rahu. Nad lihtsalt kogunevad mu ümber, neist paljudel on peale sisu ka oma lugu jutustada. Arvuline enamus kaldus sel suvel lõplikult luuleraamatute kätte. Kõiki mu ...

K. E. Sööt. Mälestused ja lootused. 1903. Kaanekujundus Mart Pukits.          Karl Eduard Sööt (1862–1950) oli see mees, kes andis (Jaan Roos kasutab päevikus sõna „annetas“) Betti Alverile Siberisse saatmiseks Uue Testamendi.  Oli ju olematu kuriteo eest külmale maale saadetud abikaasa Heiti Talvik, kes kirjas Endõrist 2. juunil 1947 kirjutas muu hulgas: „Ah jaa, hädasti oleks vaja küüslauku, see kinnitab hambaid ja kõhtu. Vaimuvalgusest vajaksin toda ilma kaanteta ...