Kõik autori postitused

Teleka kast

KeppVallo

See oli suure veneaegse teleka kast, mis oli tekkinud antikvariaadi põrandale. Kolm neljandikku täidetud rebitud raamatulehtede tiheda kihiga. „Kust said, kust said?“ osatas mind tõredalt antikvaar. „Oli hommikul siin ukse taga, tont teab, kes ja miks selle siia vedas. Pidin sisse vedama, tuleohtlik värk ukse taga, mõni viskab koni, mõni oksendab sisse!“ Ja leebemalt: „Pista käsi kultuurikihti, kuni põhjani lahtised lehed, sekka mõned kokkujäänud poognad.“ Mina panin pärast ...

Eesti laul ja nõukogudeaegsed valimised

Eesti laulu nimeline üritus ETVs olevat saanud kümneaastaseks. Isiklikult kaotasin huvi Eurovisioni vastu siis, kui kadus rahvuskeeles laulmise nõue. Seoses Eesti laulu valimisega lauluvõistluse finaalis 3. märtsil kerkis taas üles teatud küsimuste ring, mis painavad mind alati, kui tahan Eesti vooru vaadata. Esiteks laulu sõnade tõlkimine – eriti viimase võitjaks tulnud mulle armsa laulu puhul: hea laul, kuid millest jutt? Kas keeleseadus ei kehtigi, et koos lauluga ...

Ema nimel poeg

Salme Raatma poeg Gustav Rosenstein on saanud hakkama suure tööga: ta on kirjutanud üles oma ema loo ja pagulasteekonna. Just alajaotuste pealkirjad „Neutraalne välismaa“, „Soome fenomen“, „Rahvus, keel, idenditeet“, „Luuletad sa siis jälle?“ viivad kohe mõtted sellele, et Gustavi ema lugu ei ole lihtsate killast. Kirjutatud saksa keeles, sest Gustavi „köögi ja lastetoa eesti keel“ on liialt kasin eesti keeles kirjutamiseks. Nüüd on raamat 1939. aastal Saksamaale ...

Kunstnik ja luuletaja

Vahel toimuvad Jumalale meelepärased teod varjus. Vahel on sellest kahju, eriti kui selleks on kahe armsa loojaisiksuse koostöö. Mõtlen siin Heljo Männi Loojale pühendatud värsse, millele on hõrgu kuue andnud Maara Vint. Selle koostöö igavikulist mõõdet suurendab väljaandjana soliidse ajalooga Eesti Piibliselts. Heljo Männi luulekogu „Tuulemesilane“ on hea luule. Kui mõelda Eesti luule religioossusele, siis selles kontekstis on ta väga hea luule. Palju näinud, palju ...

Kui suur on Eesti luule?

Mis tobe küsimus! Aga ikkagi. Meie luulel on ka aidamees omast käest võtta: Indrek Tarti „Eestikeelne luuleraamat 1638–2000“ (2002). Sellest ajavahemikust on kirjas ligi viis tuhat luulekogu ja autorikogude kirjutajate arv ligineb tuhandele. Pluss antoloogiad, pluss XXI sajandi saak. On palju vaidluskohti: kus lõpeb laulik ja algab luuletus, pisitrükiste probleemid, „samizdati“ jaoks kirjutusmasinal paljundatu jne. Enamiku jaoks on luule suuruse määr neljaköiteline Karl ...

Evaldi võtmekimp – igale oma

Ma ei tea, miks meenub mulle esimesena, kui mõte puudutab tänasel päeval Evald Sae (24.11.1912–20.10.2004), Johann Voldemar Jannseni mõttekäik: „Kui mõni mees teaks, kuidas mõni mees mõnes asjas munade peal peab käima, siis saaks mõni mees mõnda meest mõnikord vähem mõnitama.“ Kuigi selle mõttekäigu esimene pool kerkis meie jutuajamistes mõnigi kord esile, on möödunud aastad kae silmilt võtnud. Meid viis kokku film Uku Masingust, tutvustas meid 18. jaanuaril 1999 Mikk Sarv. ...

Raamatu tänu

Raamatulemb inimene on pisut õngitseja sarnane, tema põhiline kapital on oskus oodata. Iga ammuigatsetud raamatu hoomamatust sügavikust üles kerkimine sinu silme ette on pisike ime. Film raamatu korrastamisest Olin ülikooli raamatukogus läbi kaamera jälginud sajandivanuse kooliraamatu lahti lammutamist lehtedeks, lehtede pesemist, mikalentpaberiga parandamist, pressi all hoidmist, kuulanud Aime Espenbergi kommentaare kõikide tegevuste kohta, kuni raamatu uuesti kokku ...

Raudsed roopad

KeppVallo

Jõgeva raudteemeistri tütrel Betti Alveril on poeem „Lutseviir“, mis nõukogude poolsajandil on tuntud pealkirja all „Raudsed roopad“. Rong peatus Laisholmi raudteejaamas teemeistri tütre lapsepõlves sünnimaja akna all. Jaam ja kaks elumaja (ka kasarmuks kutsutud) valmisid 1876 ja rongiliiklus algas 11. augustil 1878. aastal. Tänasel päeval on Betti Alveri sünnimajas muuseum ja rongipeatuse nimi alates 1919. aastast Jõgeva. Armas koht ja Betti luule ning „Kõmpa“ ...

Mida teeb Eesti Vabariigi president kirikus?

Eesti Kirikus ilmunud Alar Kilbi kolumn „Kirikus käimine presidendile kohustuslikuks?“ (31.5) häiris mind mitmes aspektis. Mis asi on „tänujumalateenistus ametisse vannutamise järel“? Kas see kuulub ammusesse rubriiki, mida tähistasid viis laulu kiriku lauluraamatus (1900) alapealkirja all „Palvelaulud ülemate eest“? Algselt käisid need Saksa keisri kohta ja kõlbasid hiljem Vene keisririigis laulda. Laul 548: „Issand Jumal, võta kaitsta Meie keisrit armuga, Anna talle ...

Roman Toi visiitkaart

Roman Toi 101. sünnipäevaks Bernard Kangro avaldab 1970. aasta sügisel Lundis raamatu „Minu nägu. Luulekogumik 1934–1969“. Järgmise aasta 1. veebruaril paneb Kangro raamatu Roman Toile posti. Luulekogu lõpeb Tabula Gratulatoria’ga, Toi nimi on seal päris lõpus. Raamat ületab esimest korda ookeani ja leiab koha helilooja raamatukogus. Jaan Kross kirjutab mälestusteraamatu „Kallid kaasteelised“ teises köites mõnusa lookese kohtumisest Roman Toiga Kanadas. See sisaldab ...

Salme Raatma perele ja kirjandusele elatud elu 4. osa

4. See uus algus Soomes tõi Salmele lähemale Rootsi pagulaskonna, vähenes kirjavahetus Liidia Tuulsega, sest Soomest Rootsi helistamine oli odav ja Salme on öelnud, et Soomest oli kuidagi lihtsam ka Bernard Kangro Tulimullale kirju läkitada. Noored sarkastilised mehed Rootsis nagu Lepik, Mägi, Talve, Kolk ajakirja Sõna ümber, mis ilmus enne Tulimulda, lasid lendu mõiste «kirjutavad prouakesed». Seda silti püüdis Salme endast välja juurida – vahel õnnestus, enamikul puhkudel ...

Salme Raatma perele ja kirjandusele elatud elu 3. osa

3. Kalle Vellenurme, üks metsaülikoolile kodueestlaste küllakutsuja, kes kantseldas Ameerikas Ellen Niitu ja Jaan Krossi, kes hoidis meidki Visnapuu filmi tehes joone peal, ütles, et ainult KGB sai kasu vihkamise ja eriti vastandamise ideoloogiast. Ning Jaan Kross toob oma mälestustes näite oma emast, kes külastas teda Saksa ajal vanglas, ja küsib vaidluses Eesti külastamise vastasega, kas ema toetas sellega sakslasi. See selleks. Aga Salme julges Eestisse tulla. Kuigi ...

Salme Raatma perele ja kirjandusele elatud elu 2. osa

2. Tema enda sõnul: «See seitsmesaja-aastane valitsemine ja elu siin armsal Gottesländchenil – Maarjamaal, see likvideeriti kolme nädalaga ära, nagu oleksime mänguasjad, mis tõstetakse ühest kohast teise ja pannakse kusagil karpi, et nüüd lõpetame selle mängu ära ja algab üks teine.» Vajadus mõtete korrastamisel tulemus kirja panna muinasjutu või luuletuse kujul saatis Salmet kogu elu, niisamuti kui vajadus päevikusse märkmeid teha. Muide, abielludes sai mehega kokku ...

Salme Raatma perele ja kirjandusele elatud elu 1. osa

1. Salme Raatma elas meie keskel aastatel 1915–2008. Kodutalus oli komme iga lapse sünni puhul istutada nimeline õunapuu. Kümmekond aastat hiljem hakati ehitama uut eluhoonet ja Salme puu istutati teise kohta. Salme nägi selles ettekuulutust pagulaspõlvele. Salme Raatma, enne nimede eestistamist aastani 1935 Rosenberg, sündis Viljandimaal Helme vallas Liinakülas Aindujaagu talu peremehe tütrena. Õppis Helmes ja Tõrvas ning 1933–1938 Tartu ülikoolis kunstiajalugu, kirjandust ...