Kõik autori postitused

Paul Ariste ja Uku Masing

Uku Masing.1950 copy

11. augustil möödub 110 aastat Uku Masingu sünnist. Ilmar Vene (1951) teab oma raamatus Uku Masingust „Trotsija“ (2001), et Paul Ariste (3.2.1905–2.2.1990) ja Uku Masing (11.8.1909–25.4.1985) „mõnel Alexander von Bulmerincqi [1868–1938] loengul istusid kõrvuti; ja kui siis vanem peenikesest teoloogiast alati aru ei saanud, oli noorem valmis seletama. /.../ Masingu kohta teatakse ainult, et ta kusagil on; seevastu pildid võimlevast Aristest ilmuvad isegi ajalehes“. Edasi ...

Ei saanudki Juhan Peegli käest küsida

Hea inimene tõstis mu käeulatusse kaks suurt paberkotti lahkunud filoloogi ajalehtede väljalõigetega. Enamus kirjanduse parteilise juhtimise muredega, ei teadnudki, et see mure 1947. aasta esimesest väljalõikest kuni vabaks laulmiseni nii suur oli, ikka kirjanike ja partei kongressist kongressini! Sekka asisemaid kirjatöid. Paul-Eerik Rummo artikkel „Kolmest tahedast lugemisest“ (Õhtuleht, 9.1.1974) Heinrich Dawid Rosenstrauchi alias Juhan Peegli (1919–2007) raamatukesest ...

Artur Taska ja sini-must-valge värvikolmik

Õigusteadlane Artur Taska (20.1.1912–29.9.1994) pühendas oma elu kultuuriloolasena Eesti riigi sümbolite ajaloo talletamisele ja uurimisele. Kirjutas raamatud „Sini-must-valge värvikolmik ja Eesti Vabariik“ (Toronto 1971), „Eesti hümn“ (Lund 1983), „Eesti hävitatud ja hävimatuid mälestusmärke“ (Lund 1986), „Sini-must-valge 100 aastat“ (Montreal 1982) ja koostas „Sini-must-valge värvikolmiku eesti luules“ (Stockholm 1959). Pärast doktoritöö kaitsmist Kieli ülikoolis (1952) ...

Vello Salo luulepale

Vello Salo luulepale ei pruugi esimesel pilgul anda endast elumärki. Suhtumine luulesse aimub esmalt tema asutatud ühemehekirjastuses Maarjamaa ilmunud ligi 90 raamatu hulgas luuleraamatute märkimisväärses osakaalus. Vello Salo oli Uku Masingu eestkõneleja paguluses, kui Masing kodumaal sai ainult käsi laiutada ja imestust avaldada: „Et Vello Salo kuulub Jesuiitide ordusse /…/ Seda enam mind üllatab, kuidas ordu tsensorid võimaldasid talle luterlase pooliti ...

Kui Kaljo Põllule sõna toodi

2002. aastal ilmunud luulekogu kaanepildiks on Kaljo Põllu pilt. Repro Vahel võtab mõne teadmiseraasu päevavalgele tulek aega kümmekond aastat. Teeme ühe retke sarnaselt rabas mättalt mättale hüppamisega kaasa. Uue sajandi algul pakuti kirjastuses Varrak kokku panna raamat lauludest emale. Luuletused said kokku kenasti, kuigi mind saatis tumeda pilvena tulevase raamatu piltide küsimus. Otsisin oma raamaturiiulist üles ühe ammuse elamuse: 17.11.1991 Dalbys Lundi lähistel on ...

Uku Masingu jõululaul

Uku Masingu sünnitalu Eino Lipal. Vallo Kepp Luuletuse Evald Saagile (1912–2004) kuulunud koopialeht puutus mulle näppu Uku Masingu (1909–1985) sünnitalus Einol. Me teame Uku Masingu lapsepõlvest ja hiljem koolistki tema elu piinavat ja piiravat puhta paberi põuda, nii et herbaariumi tegemine oleks olnud poisikesele kujuteldamatu luksus. Siis püüdis ta hoopis botaanikaaeda rajada. Uku Masingu õe Agnese kirjadele Tartus õppivale Ukule on kasulaps Helmi juurde lisatud ...

Nikolai Roerich ja Uku Masing

roerich

Nikolai Roerichi 1912. aastal maalitud „Viimane ingel“ kajastab saabuva maailmasõja meeleolusid – oda käes, seisab ingel keset tuleleekide poolt laastatud maad. Repro Alguses kütkestasid mind Nikolai Roerichi (1874–1947) äravahetamist välistavad maalid. Siis reisiraamat „Altai – Himaalaja“ (1990). Nõukogude Liidu lagunedes hakkasid Eestisse jõudma ka Venemaal taastrükkimist leidnud Roerichi luulet sisaldavad raamatud. Kuidas tekivad lugemismällu vahel kummalised seosed? ...

Teleka kast

KeppVallo

See oli suure veneaegse teleka kast, mis oli tekkinud antikvariaadi põrandale. Kolm neljandikku täidetud rebitud raamatulehtede tiheda kihiga. „Kust said, kust said?“ osatas mind tõredalt antikvaar. „Oli hommikul siin ukse taga, tont teab, kes ja miks selle siia vedas. Pidin sisse vedama, tuleohtlik värk ukse taga, mõni viskab koni, mõni oksendab sisse!“ Ja leebemalt: „Pista käsi kultuurikihti, kuni põhjani lahtised lehed, sekka mõned kokkujäänud poognad.“ Mina panin pärast ...

Eesti laul ja nõukogudeaegsed valimised

Eesti laulu nimeline üritus ETVs olevat saanud kümneaastaseks. Isiklikult kaotasin huvi Eurovisioni vastu siis, kui kadus rahvuskeeles laulmise nõue. Seoses Eesti laulu valimisega lauluvõistluse finaalis 3. märtsil kerkis taas üles teatud küsimuste ring, mis painavad mind alati, kui tahan Eesti vooru vaadata. Esiteks laulu sõnade tõlkimine – eriti viimase võitjaks tulnud mulle armsa laulu puhul: hea laul, kuid millest jutt? Kas keeleseadus ei kehtigi, et koos lauluga ...

Ema nimel poeg

Salme Raatma poeg Gustav Rosenstein on saanud hakkama suure tööga: ta on kirjutanud üles oma ema loo ja pagulasteekonna. Just alajaotuste pealkirjad „Neutraalne välismaa“, „Soome fenomen“, „Rahvus, keel, idenditeet“, „Luuletad sa siis jälle?“ viivad kohe mõtted sellele, et Gustavi ema lugu ei ole lihtsate killast. Kirjutatud saksa keeles, sest Gustavi „köögi ja lastetoa eesti keel“ on liialt kasin eesti keeles kirjutamiseks. Nüüd on raamat 1939. aastal Saksamaale ...

Kunstnik ja luuletaja

Vahel toimuvad Jumalale meelepärased teod varjus. Vahel on sellest kahju, eriti kui selleks on kahe armsa loojaisiksuse koostöö. Mõtlen siin Heljo Männi Loojale pühendatud värsse, millele on hõrgu kuue andnud Maara Vint. Selle koostöö igavikulist mõõdet suurendab väljaandjana soliidse ajalooga Eesti Piibliselts. Heljo Männi luulekogu „Tuulemesilane“ on hea luule. Kui mõelda Eesti luule religioossusele, siis selles kontekstis on ta väga hea luule. Palju näinud, palju ...

Kui suur on Eesti luule?

Mis tobe küsimus! Aga ikkagi. Meie luulel on ka aidamees omast käest võtta: Indrek Tarti „Eestikeelne luuleraamat 1638–2000“ (2002). Sellest ajavahemikust on kirjas ligi viis tuhat luulekogu ja autorikogude kirjutajate arv ligineb tuhandele. Pluss antoloogiad, pluss XXI sajandi saak. On palju vaidluskohti: kus lõpeb laulik ja algab luuletus, pisitrükiste probleemid, „samizdati“ jaoks kirjutusmasinal paljundatu jne. Enamiku jaoks on luule suuruse määr neljaköiteline Karl ...

Evaldi võtmekimp – igale oma

Evald Saag oma kodus Tallinnas. 2 x Vallo Kepp Ma ei tea, miks meenub mulle esimesena, kui mõte puudutab tänasel päeval Evald Sae (24.11.1912–20.10.2004), Johann Voldemar Jannseni mõttekäik: „Kui mõni mees teaks, kuidas mõni mees mõnes asjas munade peal peab käima, siis saaks mõni mees mõnda meest mõnikord vähem mõnitama.“ Kuigi selle mõttekäigu esimene pool kerkis meie jutuajamistes mõnigi kord esile, on möödunud aastad kae silmilt võtnud. Meid viis kokku film Uku ...

Raamatu tänu

153 aastat sünnist: Anna Haava sündis 15. oktoobril (3.10 vkj) 1864 Kodavere kihelkonnas ja suri 92aastasena Tartus 13. märtsil 1957. Maetud Tartu Maarja kalmistule, matusetalituse toimetas õpetaja Jaan Muru. Eesti Kirjandusmuuseumi arhiiv Raamatulemb inimene on pisut õngitseja sarnane, tema põhiline kapital on oskus oodata. Iga ammuigatsetud raamatu hoomamatust sügavikust üles kerkimine sinu silme ette on pisike ime. Film raamatu korrastamisest Olin ülikooli raamatukogus ...

Raudsed roopad

KeppVallo

Jõgeva raudteemeistri tütrel Betti Alveril on poeem „Lutseviir“, mis nõukogude poolsajandil on tuntud pealkirja all „Raudsed roopad“. Rong peatus Laisholmi raudteejaamas teemeistri tütre lapsepõlves sünnimaja akna all. Jaam ja kaks elumaja (ka kasarmuks kutsutud) valmisid 1876 ja rongiliiklus algas 11. augustil 1878. aastal. Tänasel päeval on Betti Alveri sünnimajas muuseum ja rongipeatuse nimi alates 1919. aastast Jõgeva. Armas koht ja Betti luule ning „Kõmpa“ ...