Kõik autori postitused

Pähklikoored

Kookospähkel ei ole botaaniliselt pähkel, hoopis mitmekihiline luuvili. Minu esimene lähem kohtumine kookospähkliga leidis aset 1993. aastal Liidia (1917–2012) ja Arvo Mägi (1913–2004) kodus Saltsjö-Boo nime kandvas Stockholmi eeslinnas hommikukohvilauas.  Räästa all pika traadi otsas rippus kahele poole puuritud aukudega must mütakas, mille külge visati aeg-ajalt sinitihaseid. Mõni kannatamatum rasvatihane laskus ka traati pidi alla! Pähkli sees paistis sadade ...

Palve vanade inimeste pärast

Sänna trubaduur Artur Adson (1889–1977). J. P. Parikas, postkaart, 1920. Nüüd, aina muteeruvate koroonakatku viiruste meelevallas, seisataksin minagi Artur Adsoni kõrvale, et tõsta palvehäält vanade inimeste kaitseks.  Nende tuhandete, hooldekodude seinte vahele surutud vanakeste meelehääks, kes on jäänud/jäetud ilma isegi harvast suhtlemisest laste, lastelaste ja lastelastelastega. Neile on eluliselt hädatarvilik oma silmaga veenduda, et väikesed pudinad ikka ...

Suur Piibel – kaks ja pool raamatut

Suure Piibli kolm trükki. Vasakult: esmatrükk (märts 1938 – veebruar 1949), 2. trükk (Toronto 1972), 3. trükk (Keuruu 1989) ja Suure Piibli kõik kolm trükki koos. Vallo Kepp. Piibli ja lauluraamatu väärtused ületavad sageli nende rakenduslikku otstarvet.  Esiteks nende köite ilu poolest, teiseks eelmiste omanike sissekannete tähtsuse poolest – vanaisa Piibel ja vanaema lauluraamat on hoopis väärtuslikumad kui poest või antikvariaadist omandatud. Tihti on neis ...

Loodusluulest ja jõululuulest

On kuidagi välja kujunenud, et see osa aastast, mis algab värvilise sügisega ja lõpeb kolmekuningapäeva paiku, on minu jaoks aeg, mil ma loen palju ja saan just kõige paremini kontakti meie luuletajate loominguga. Kui ajaksin taga endasse süvenemise täpsust, siis ka hiliskevadel või kui suvi alles noor, on üürike aeg, mil iga puu uhkeldab erinevat tooni rohelisega – ka selle aja luule märkamise hetked kuuluvad värvilise sügise lehtedes sahistamise ja lumevalguse ning ...

Varju jäänud Agnes Masing

Õde ja vend: Agnes ja Uku Masing. Uku Masingust (11.8.1909–25.4.1985) kaks aastat noorem õde Agnes Masing (16.5.1911–12.8.1981), kes külarahva sõnul sündis isa viiekümnendaks sünnipäevaks (tegelikult aasta hiljem), on oluline tegelane Uku Masingu mõistmisel.  Läbi õe said sõnastamisselguse Masingu vastuolulised suhtumised inimese naispoolsusesse, aga ka õe kui sellise müstikasse. Anderikas õde Me võime vaid kujutleda, et Uku õde Agnes oli sama anderikas kui ta ...

Koerust pärit luuletaja Kalju Lepik

Luuletaja Kalju Lepikule (7. oktoober 1920 - 30. mai 1999) avati tema sünnikodus Koerus mälestusmärk. 2 X Vallo Kepp. Eestis on pool tosinat kirikut, mille kohta vanarahvas rää­­gib, et nad olla metsast lei­tud. Teiste seas Koeru kirik: metskits jooksnud jahiliste eest kirikusse peitu ning nii andnud koerad oma haukumisega ka kiriku asukohast teada. Koe­ru kiriku tornist oli näha ven­nas­tekoguduse palvemaja – nüüd­seks hävinud mõisaaegset moo­na­kamaja Väinjärve ...

Kapten Uno Lauri kuus luulekogu

Kapten Uno Laur jäi ju elu lõpuni uppunud parvlaeva Estonia eestkõnelejaks. Vallo Kepp. Meie riigi nimega laevale mõeldes Helistas lahkunud produt­sendi kaasa Helle: talle oli helistanud pikaaegne pe­re­tuttav kapten Uno Laur (1928–2018) palvega, et Helle aitaks leida hooliva varjupaiga kapteni valduses olevale nä­p­u­­täiele Belgia Eesti Seltsi raamatukogust pärinevatele luulekogudele. Helle oli soovi­tanud mind ja andis mulle kapteni telefoninumbri. Päris ...

Televisioonimaja

Helmut Valtmani „Suure Tõllu“ originaal. Hiljuti tähistas Eesti Televisioon 65. sünnipäeva. Sel puhul said saatejuhid-toimetajad palju pajatada oma kangelastegudest ETV-s. Kuid tollane Eesti Televisioon oli ka suur masinavärk saadete ja filmide tegemiseks ja eetrisse andmiseks, sellest siinne pisike ülevaade.  Minu telemaja sees oli õndsal nõukogude ajal õite mitu erinevat televisioonimaja. Paljud töötajad võtsid „kohakaasluse korras“ osa ka oma maja asukate ...

Jumala sõrmega viidatud elulood

Mida arvata üheteistkümne inimese omakäeliselt kirja pandud või linti jutustatud eluloost? Eriti kui tegemist on hingekarjase või tema abikaasaga. Inimesed, kelle sünniaastad hõlmavad eelmise sajandi esimest kolmandikku, kelle elud sattusid kurjade aegade meelevalda, kuid kes siiski uskusid, et Jumala kaitsev tiib ulatub nendegi kohale. Kelle lapsed olid nõukogude „vabaduses“ tuulte pillutada ühest elukohast teise, kes peavad üleöö maha jätma mõne hapra, vaevu tekkinud ...

Millest räägivad laululehed

Laulatuse laululeht. Kiriku laululehed asuvad eikellegimaal. Seltskonna ühisnimetus on pisitrükised.  Suurde arhiivi nad satuvad inimesest järelejäänud paberitega, isiklikus arhiivis olid nad vanasti Piibli või neljaksmurtuna lauluraamatu vahel, uuemal ajal ka juhuslike raamatute vahele „eest ära“ torgatud. Alul tarbetekst, pisut hiljem mälestustekst. Raamatuinimese jaoks on laululehed midagi silmanurgast hetkeks kaeda.  Rapla kandi laululehed Koduseinte ...

Tundmatu luuletaja Ester Andri

Ester Andri koos abikaasa Alfrediga 20. augustil 1927. Suurim sündmus Mari elus enne leeri, tollesama, kelle kohta külanaised päid vangutades ütlesid: „Ta kuulmeistri Mari om äbematu. Tema kirjutas ja mäng orelit nigu mõni miis“, oli 1869. aasta Tartu laulupeol käimine. Sellest, mida Mari laulupeol nägi ja kuulis, kõneles ta veel vaimustusega lastelastelegi.  Ja luuletaja Ester Andri, kes on nende mälestuste kirjapanija, lisab, et kümnelapseline pere (varakult ...

Helene Ranna Saaremaalt

img244

„Helene Tamberg, kirjanikunimega Helene Ranna (28.12.1897/4.01.1898–17.12.1946), sündis Kiirassaare külas Ranna talus 11-lapselise pere kuuenda lapsena. Lõpetas Kihelkonna Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi alguskooli kolmeaastase programmi kahe aastaga. 15aastasena Kehila külakooliõpetajaks valitud neiu läks kahe aasta pärast Arhangelskisse sadama ehitustöödele kantseleikirjutajannaks, kelle kuupalk vastas Saaremaa külakooliõpetaja aastapalgale – 50 rubla. Järgnesid eksamid ...

Lendtäht Aksel Kallas (1890–1922)

Saaremaad nagu oma taskut tundnud Gustav Ränk (1902–1998) annab teada kunagise Kaarma koguduse „harkhabemega“ köstri Mihkel Kallase (1824–1896) kohta: „Mitte igal toonasel talupojal ei tulnud pähe anda oma poegadele kõrgemat haridust. Neist kaks jõudsid jätta oma nime eesti ärkamise või rahvusliku tõusuaja kultuurilukku. Oskar teadlasena, publitsistina ja diplomaadina, Rudolf kirikumehena ja filosoofina.“ Oskar Kallasest (1868–1946) ja ta soomlannast kaasast Aino Kallasest ...

Elupuu

Elupuu_DSC0050

Olin päris väikene poiss ja nutt oli üpris kiire tulema – põhjusi oli igas päevas võtta. Talvehommikud algasid alati suure mürtsuga. Meie pisikeses õuemajas elav Daniel Tilling tuli puukotiga minu ahju kütma. Pani puulaadungi esikus mürtsti maha, tegi toa ukse lahti ja katsus ahjuselga, ise pomisedes: „No tänaöine tuisk on su külmaks lõõtsunud!“ See hommikune hetk oli sobiv küsimusteks, kurtmisteks ja vestlusteks. Seekordseid kurtmisi oli kaks: öine tuul kobistas seinale ...

Paul Ariste ja Uku Masing

Uku Masing.1950 copy

11. augustil möödub 110 aastat Uku Masingu sünnist. Ilmar Vene (1951) teab oma raamatus Uku Masingust „Trotsija“ (2001), et Paul Ariste (3.2.1905–2.2.1990) ja Uku Masing (11.8.1909–25.4.1985) „mõnel Alexander von Bulmerincqi [1868–1938] loengul istusid kõrvuti; ja kui siis vanem peenikesest teoloogiast alati aru ei saanud, oli noorem valmis seletama. /.../ Masingu kohta teatakse ainult, et ta kusagil on; seevastu pildid võimlevast Aristest ilmuvad isegi ajalehes“. Edasi ...