Slava Ukraine

Kõik autori postitused

Liina Pihlaku „Elu puu“

Andres Tali kaanekujundus, kirjastus Tänapäev. Tartus Tähtveres on osal korteritel koridoris kaks sissepääsu: suurem, kahe poolega uks pererahvale ja külalistele mõlemad pooled avada ning teises seinas pisut väiksem sissepääs kööki ja köögitagusesse teenijatuppa. Teenija lihtne uks meenus nii mõnigi kord Liina lugu lugedes: sissepääs tegelikku ellu, täiuslik vahenditus, lihtne ning omainimesetunne ja malbe ...

Meremeeste hoidja Juhan Smuul

Taga- ja esikaane kujundus Angelika Schneider, Tänapäev. Enn Vetemaa on meenutanud: „Ükskord on Käbin muiates maininud, et Stalin ise olevat kirjanikele öelnud: „Kui te kirjutate oma elus kasvõi ühe hea, meile vajaliku raamatu, siis me maksame selle eest teile surmatunnini hästi.““ („Mees nagu saksofon“, lk 186, 2012) Juhan Smuul (1922–1971) kirjutas nõukogude võimule mitu vajalikku raamatut: „Järvesuu poiste brigaad“, 1948, „Poeem Stalinile“, 1949, 1950 (venekeelne ...

Ammendamatu Fanny de Sivers

Fanny de Sivers, „Ükski väärtus ei lähe kaduma“ (Kogutud teosed V). Mõni fraas või sõna hakkab kummitama ega lase lahti. Jõuluaegsetest lehetekstidest klammerdus mällu üks pealkiri, mis kõlas umbes nii: „Kui teie laps kirjutab juba kolmandat korda jõuluvanale, et ta soovib viiulit, ärge kinkige talle pruune sokke!“ Milline mängufilmi algus!  Üldistusjõuga Sivers Juba viiendat korda saadab Arne Hiob jõulude paiku tuumaka köite Fanny de Siversi ...

Viimane raamat …

Raamatute saatus ei anna rahu, sealt pärit teadmised ja emotsioonid annavad vaimutoitu. Arhiiv. Mõned head aastad tagasi toksisin klaviatuuril loo „Viimane raamat kustutab tule“ (Valgetest laikudest raamatusarjas „Eesti Vabariik 100“), mis jäi trükivärvi kastmata.  Aga raamatute saatus ei anna ikka rahu. Nad lihtsalt kogunevad mu ümber, neist paljudel on peale sisu ka oma lugu jutustada. Arvuline enamus kaldus sel suvel lõplikult luuleraamatute kätte. Kõiki mu ...

Kaks Karl Eduard Söödi jõululuuletust

K. E. Sööt. Mälestused ja lootused. 1903. Kaanekujundus Mart Pukits.          Karl Eduard Sööt (1862–1950) oli see mees, kes andis (Jaan Roos kasutab päevikus sõna „annetas“) Betti Alverile Siberisse saatmiseks Uue Testamendi.  Oli ju olematu kuriteo eest külmale maale saadetud abikaasa Heiti Talvik, kes kirjas Endõrist 2. juunil 1947 kirjutas muu hulgas: „Ah jaa, hädasti oleks vaja küüslauku, see kinnitab hambaid ja kõhtu. Vaimuvalgusest vajaksin toda ilma kaanteta ...

Jaan Kaplinski viimane kiri

„Uku Masingu maastikud“, Jaan Kaplinski. Enn  Säde Jaani eelviimane kirjake on aastakümnetetagusel postkaardil ja pärit mu Viivi Luige ja Jaani filmi toimetaja Aare Tiisvälja lesestunud abikaasa kolimise kultuurikihist laual. „Kulla Aare, selge mis selge. Minust 1990 filmitegijat ei saa. Pole midagi parata. Soovin Sulle ja Su perele head uut aastat! Jaan (Kaplinski).“ Loen kirja Hellele ette. „Selge, see on ju ka sulle, võta kaasa!“  Film „Aken aja liikumisse. ...

Esä taivan

Bernard Kangro käest kuulsin mõtet, et miks nii vähe on nooremaid Tammsaare haardega romaanikirjanikke – lapsed ei käi enam karjas! „Vaene“ laps sunniti varakevade varavalgest hilissügiseni tihtipeale ihuüksi karja hoidma, vahel lihtsalt paari pudulojuse juures konutama, ja igavus tahtis vägisi hinge võtta, kui just fantaasia kusagilt seest või ülevalt lahti ei päästetud! Siis sai oksaraagudest loomi isegi juurde meisterdatud ja neid kantseldatud, lautadesse, tallidesse ...

Mida teha unejuttudega?

Mari Karilaidi raamatu „Nii ongi, mu kullake“ (2021) on kujundanud ja illustreerinud Kadri Roos. Kui lapsed on juba suured? Või muinasjuttudega? Meenub intervjuu Hando Runneliga Uku Masingu korteris 26.10.2001 ja teemakski Uku Masing. Ukse peal, hüvastijätmise järel küsinud Uku Masing: „Kas muinasjutte ka loete?“ Ma ütlesin, et loen küll, siis ütleb: „Lugege ikka muinasjutte. Manitses. /.../  Olen avastanud ka oma kogemusega nüüd selle muinasjuttude arhetüüpse ...

Mul on üks raamat

Illustreerinud Eduard Einman, kujundanud Heido Vitsur, 1954. Hea on tänaval kokku saades öelda, et ma ostsin ühe raamatu, ja kiiresti, enne uudishimulikku küsimuste sadu lisada: mul kodus üks on ja nüüd ostsin teise veel!  Sama moodi kohtumisel mõne vana kolleegiga telemajast vastata küsimusele, millega tegeled. Kirjutan mälestusi, aga sinuni jõuan ka varsti! Ja armas kolleeg saab hulk aega mõtiskleda, mida ma võiksin temast teada. See teeb meele kergeks! Mul on ...

Pähklikoored

Kookospähkel ei ole botaaniliselt pähkel, hoopis mitmekihiline luuvili. Minu esimene lähem kohtumine kookospähkliga leidis aset 1993. aastal Liidia (1917–2012) ja Arvo Mägi (1913–2004) kodus Saltsjö-Boo nime kandvas Stockholmi eeslinnas hommikukohvilauas.  Räästa all pika traadi otsas rippus kahele poole puuritud aukudega must mütakas, mille külge visati aeg-ajalt sinitihaseid. Mõni kannatamatum rasvatihane laskus ka traati pidi alla! Pähkli sees paistis sadade ...

Palve vanade inimeste pärast

Sänna trubaduur Artur Adson (1889–1977). J. P. Parikas, postkaart, 1920. Nüüd, aina muteeruvate koroonakatku viiruste meelevallas, seisataksin minagi Artur Adsoni kõrvale, et tõsta palvehäält vanade inimeste kaitseks.  Nende tuhandete, hooldekodude seinte vahele surutud vanakeste meelehääks, kes on jäänud/jäetud ilma isegi harvast suhtlemisest laste, lastelaste ja lastelastelastega. Neile on eluliselt hädatarvilik oma silmaga veenduda, et väikesed pudinad ikka ...

Suur Piibel – kaks ja pool raamatut

Suure Piibli kolm trükki. Vasakult: esmatrükk (märts 1938 – veebruar 1949), 2. trükk (Toronto 1972), 3. trükk (Keuruu 1989) ja Suure Piibli kõik kolm trükki koos. Vallo Kepp. Piibli ja lauluraamatu väärtused ületavad sageli nende rakenduslikku otstarvet.  Esiteks nende köite ilu poolest, teiseks eelmiste omanike sissekannete tähtsuse poolest – vanaisa Piibel ja vanaema lauluraamat on hoopis väärtuslikumad kui poest või antikvariaadist omandatud. Tihti on neis ...

Loodusluulest ja jõululuulest

On kuidagi välja kujunenud, et see osa aastast, mis algab värvilise sügisega ja lõpeb kolmekuningapäeva paiku, on minu jaoks aeg, mil ma loen palju ja saan just kõige paremini kontakti meie luuletajate loominguga. Kui ajaksin taga endasse süvenemise täpsust, siis ka hiliskevadel või kui suvi alles noor, on üürike aeg, mil iga puu uhkeldab erinevat tooni rohelisega – ka selle aja luule märkamise hetked kuuluvad värvilise sügise lehtedes sahistamise ja lumevalguse ning ...

Varju jäänud Agnes Masing

Õde ja vend: Agnes ja Uku Masing. Uku Masingust (11.8.1909–25.4.1985) kaks aastat noorem õde Agnes Masing (16.5.1911–12.8.1981), kes külarahva sõnul sündis isa viiekümnendaks sünnipäevaks (tegelikult aasta hiljem), on oluline tegelane Uku Masingu mõistmisel.  Läbi õe said sõnastamisselguse Masingu vastuolulised suhtumised inimese naispoolsusesse, aga ka õe kui sellise müstikasse. Anderikas õde Me võime vaid kujutleda, et Uku õde Agnes oli sama anderikas kui ta ...

Koerust pärit luuletaja Kalju Lepik

Luuletaja Kalju Lepikule (7. oktoober 1920 - 30. mai 1999) avati tema sünnikodus Koerus mälestusmärk. 2 X Vallo Kepp. Eestis on pool tosinat kirikut, mille kohta vanarahvas rää­­gib, et nad olla metsast lei­tud. Teiste seas Koeru kirik: metskits jooksnud jahiliste eest kirikusse peitu ning nii andnud koerad oma haukumisega ka kiriku asukohast teada. Koe­ru kiriku tornist oli näha ven­nas­tekoguduse palvemaja – nüüd­seks hävinud mõisaaegset moo­na­kamaja Väinjärve ...