„Jeesus. Kuningriik. Läkitamine. Kristliku misjonimõtte ja praktika sünd“. Randar Tasmuthi ja Ingmar Kure uus raamat „Jeesus. Kuningriik. Läkitamine. Kristliku misjonimõtte ja praktika sünd“ (EELK Usuteaduse Instituudi toimetised XXXI, 2022) tekitab kohati lugedes tunde, et kui on olemas selline raamat, milleks siis veel muud raamatud.  On sama tunne nagu lugedes M. Hengeli raamatut „Die johanneische Frage“. Meenuvad Randar Tasmuthi lõunapalvused usuteaduse ...

Siimon Küreenest kandmas ristiteel Jeesuse risti. Martin Feuerstein.Internet. Küla vaikusest tuli Siimon Jeruusalemma suunas, mis oli täis kära. Teda tüütas üksluine töö ja teda tüütas ka linnakära. Ta kõndis tuimalt, vaatamata vastutulijaid.  Tema taga sibasid aga ta pojad Alexandros ja Rouphos. Poegadele oli ta pannud kreekalikud nimed, nagu tahaks ta kaugemale sellest kurvast Iisraeli lapse elust, olla maailmakodanik. Kuid vaatamata poegade peentele nimedele jäi ta ...

Nii nagu sina läkitasid minu maailma, läkitan ka mina nemad maailma. Ja ma pühitsen ennast nende eest, et ka nemad oleksid pühitsetud tões. Aga ma ei palu üksnes nende eest, vaid ka nende eest, kes nende sõna läbi hakkavad minusse uskuma, et kõik oleksid üks, nii nagu sina, Isa, minus ja mina sinus, et nemadki oleksid meis, et maailm usuks, et sina oled minu läkitanud. Ja mina olen andnud neile selle kirkuse, mille sina oled andnud mulle, et nad oleksid üks, nii nagu meie ...

Tänan Sirje Semmi tutvustamast telesaate sisu. Mina seda vaadanud ei ole, kuid nägin mitu päeva Postimehe esileheküljel selle reklaami „Esse norib tüli rumalusega“, ja see pani mind küsima, kuidas sel Essel seal saates ometi õnnestub selle rumalusega niimoodi tüli norida. Kuidas ta seisab seal rumaluse vastas? Kuidas tal õnnestub rumalusest eristuda? Kas pole nii, et ka tema ise on osake sellest rumalusest? Rumalus on suur, sina, inimene, oled väike. Oma rikkast ...

Pädevusmudel surub meid, vaimulikke, raamidesse. Meie aga oleme veidrikud, fanaatikud, kaotajad ja muud sarnased. Eks- tsentrilisus on isegi paratamatu, kirikuõpetaja on ju liigi ainus esindaja piirkonnas. Rahvas ei tea, kust me oleme tulnud või kes meile palka maksab, oleme otsekui partisanid ja kangelased.   EELK vaimuliku pädevusmudel on katse meid kodustada, teha meie rikas keel mõistetavaks bürokraatia keelt mõistvale inimesele. Pädevusmudel loetleb kõrgkooli ...

Lk 17:7–10 Jeesus jutustab loo peremehest ja sulasest, kes päeval töötavad koos ja õhtul tulevad koju. Meid ehmatab selle jutustuse juures hoolimatus: peremees näitab, kes on tema ja kes sulane, öeldes õhtul, et mina istun maha, sina too seda ja teist, kuni mina söön, ja siis pärast võid ise süüa. Nad elavad ühe katuse all, harivad sama maad, milleks klassivahe? Põhja-Euroopa inimestena oleme harjunud viisakuse ja võrdsusega. Põhjus, miks Jeesus klassivahet näitab, on ...

Võtsin ühel argipäevaõhtul töölt tuleva abikaasa Elva raudteejaamast auto peale, et näidata talle, kui kollased ja punased on need puulehed küngastel Elvast jõge pidi ülesvoolu, kuidas need paistavad lähemal ja silmapiiril. Ja teel Hellenurmest edasi helises minu telefon. Vaikusse hääbunud telefonikõne „Tere õhtust, ega ma ei sega? Olen M. M. teie naabrusest. Kas teile kuulub see kinnistu Palupera vallas?“ Vastan rõõmsa häälega: „Kas olete minu uus naaber, kas see ...

Viru praostkonna sinod Iisakus algas armulauaga jumalateenistusega kirikus, kus teenisid praostkonna vaimulikud, jutlustas piiskop Tiit Salumäe. Jumalateenistus oli kantud Kristuse ülestõusmise mõtetest. Kirik oli kasutusel teist korda pärast külma aega, mil jumalateenistused toimusid kogudusemaja soojuses. Koosolekul kihelkonnamuuseumis sai hakatuseks sõna Alutaguse vallavolikogu esimees Raivo Raap. Ta rääkis Mandri-Eesti suurima valla (1465 km2) väljakutsest hoolitseda ...

Jõulusõim Haapsalu toomkirikus. Arvo Tarmula Jõulud on kõige armastatumad pühad. Seejuures ei ole jõulud mitte kõige vanemad kristlikud pühad, neid tähistatakse ajast, kui kirik ja laiem antiikühiskond hakkasid tegema tihedamat koostööd, mõtlema enam ühtmoodi. Jõulude tähistamine algas umbes 1500 aastat tagasi. Kirikupühad nagu jõulud ja ülestõusmispühad on vahendiks Jeesuse Kristuse evangeeliumi kuulutamisel. Nii on ka jõulud eelkõige sõna Jumala teost oma Pojas Jeesuses ...

Lk 21:25–33(34–36) Jeesus räägib oma jäävatest sõnadest, ütlemata neid otse välja. Me teame, mis on Jeesuse sõnad ja mõtted, et need on rahumõtted. Kuuleme Jeesust rääkivat sõnu õnnetustest. Mitte nende sõnade pärast ei ole Jeesus tulnud maailma. Maailm on need andnud talle ette, maailm oma hädadega. Neid öeldes ei viita Jeesus olulisele, küll aga lükkab tagasi ebaolulist. Jeesus näitab, et maailmas tuleb ette imelisi ja kohutavaid asju. Inimesed märkavad neid. Tunnevad ...

2Kr 1:3–7 Paulus ütleb, et Jumal on „halastuse Isa ja kõige lohutuse Jumal“. Seda ei tee Paulus mitte vastandumiseks Vanale Testamendile ja selle karmusele. Ta ei kirjuta tagamõttega „vaata, sina Mooses, kes sa kirjutada ei oska, vaata, sina Eelija, kes sa käituda ei oska, mina kirjutan nüüd ilusamini!“. Pigem pean ma ütlema, et Paulus, öeldes „halastuse Isa ja lohutuse Jumal“, hoopis jäljendab Vana Testamenti. On ju Paulus õppinud Jeesuselt, et Jumal on Isa. Ka Vana ...

Jõulud on kõige armastatumad pühad. Seejuures ei ole jõulud mitte kõige vanemad kristlikud pühad, neid tähistatakse ajast, kui kirik ja laiem antiikühiskond hakkasid tegema tihedamat koostööd, mõtlema enam ühtmoodi. Jõulude tähistamine algas umbes 1500 aastat tagasi. Kirikupühad nagu jõulud ja ülestõusmispühad on vahendiks Jeesuse Kristuse evangeeliumi kuulutamisel. Nii on ka jõulud eelkõige sõna Jumala teost oma Pojas Jeesuses Kristuses. Kuid kui teistel pühadel on oma ...

Mt 21:28–32 Jeesus jutustab 1. sajandi Jeruusalemmas rahvahulgale väga mõistetava loo 21. sajandi perekonnast. Isa küsib lapselt, kas ta tuleks issile appi. Laps vastab, et ei viitsi, ja jääb nohisema oma nutitelefoni juurde. 1. saj kuulaja küsib: „Kus on püksirihm? Mis inimene sinust saab, kui sa ei taha olla seal, kus su isa? Mida käsib Mooses teha pojaga, kes …“ Kui Jeesus räägib tüli alustuse loo, viitab ta vanale mõttemustrile: kaks poega, kaks erinevat elu. Selliseid ...

Hs 36:24–28 Prohvet räägib uue inimese loomisest. Kas poleks saanud ka inimest uueks loomata? Mõtleme ju oma eluloolisele järjepidevusele, tahame ikka olla need, kes olime. Tahame olla sama rahvas, kes oleme olnud. Uueksloomine teeks nagu juurtetuks, kui peame muutma oma mälu ja minevikku. Kuid rahvas oli Hesekieli ajal koost langemas, nagu lambad karjaseta. Nad olid eemal Iisraeli orgudest ja headest karjamaadest, võõrastel karjamaadel. Seni oli rahvast koos hoidnud ...

Valga sinodi koosolek algas jumalateenistusega Hargla kirikus. Jumalateenistus peeti EELK parimate traditsioonide järgi, laulude, pihitalituse, jutluse ja armulauaga. Jutlustas piiskop Joel Luhamets, kaasa teenisid pea kõik praostkonna vaimulikud. Hargla koguduse jaoks oli rõõm võõrustada sinodit, viimati olid Hargla sinodil meie hulgas veel Jüri Stepanov ja Jaan Kiivit. Hargla kogudus on olnud juba aastast 1999 hoolduskogudus. Ääremaa inimesed 22 sinodisaadikut siirdusid ...